Viimasest aastast tõi Kalle ühe meeldejäävama teatritükina välja Tanel Jonase lavastuse "Meie klass" Ugala teatris. "See oli ülimõjus. Mulle väga meeldib see tendents, kui näitlejad on terve aja laval. Kui tükk on väikeses saalis, siis see on veel harjumatum. See lugu on suurepärane, näitemäng on võrratu," selgitas Kalle ning lisas, et pinge ja energia, mis tekivad väikeses saalis, kus kümme näitlejat on pidevalt laval, on tohutu.

Sügisel ütles Kalle ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus, et teater ei peaks ainult paitama. "On hea, kui teater on kodune koht, aga ta ei peaks ainult paitama. Teatril on ikkagi võimalus ka juhtida tähelepanu ja vajutada sõrmega haavale, mis tegelikult ei tohiks olla kinni kasvanud või on kinni kasvanud valedel põhjustel. See on see koht, kus pai võib katta kinni midagi, mida ei tohiks kinni katta," selgitas Kalle Raadio 2 hommikuprogrammis.

Kalle sõnul teevad Eesti näitlejad tööd niimoodi, et veri ninast väljas. "Kuidagi peab seda leiba lauale panema," tõdes Kalle, lisades, et see-eest on lavastuste valik kohalikul teatrimaastikul lai. "Väga eriilmelisi lavastusi tuleb erinevatest teatritest nii palju, et ma ei jõua kõike, mida väga tahaksin, ära näha. Aga oma sõprade ja kolleegidega suheldes saan aru, et mingisugune pidetus ja mure tuleviku pärast on siiski üleval," nentis Kalle.

Prognoosi, kas rasked majandustingimused toovad kaasa teatrite sulgemisi, Kalle teha ei oska. "On ka vale öelda, et kas seda teatrit nüüd nii väga ongi vaja. Ajalugu on näidanud, et ka teise maailmasõja ajal Ugala teater töötas. Sõda käis ja aastas anti välja 9–11 uuslavastust, mis tähendas, et inimestel oli seda väga vaja. Teater ei ole toit või pääste, ellujäämiseks ei ole justkui teatrit vaja, aga rääkides vaimsest tervisest, mitmekülgsest elust, sotsiaalsest tervikust, on teater nagu vereringe," tõdes Kalle.

Muude tegevuste taustal tegeleb Laura Kalle ka järgmise tantsupeo juures, kus ta on lavastaja assistent ja dramaturg. "Varem ei ole ma nii lähedalt tantsupeoga kokku puutunud," sõnas Kalle.

"Lähen raadiost praktiliselt otse tantsupeo koosolekule. Töö tantsupeoga on hästi pikk protsess. Oleme varsti peaaegu kaks aastat iga nädal koosolekuid pidanud ja tööd teinud. Praegu on juba see hetk, kus õpetajad on saanud tantsud kätte ja saavad neid oma rühmadele õpetada. Sellesse punkti jõudmine on tähendanud, et oleme suure rühmaga ja kõikide tantsujuhtidega mõelnud välja, millised on need tantsud, kuidas neid kirjeldada," avas Kalle tööprotsessi tausta.