Muusikateadlane: Nublu laulusõnad on lihtsad, aga poeetilised ja sügavad
ERR teadusportaal Novaator avaldas Austria ja Saksa teadlaste uuringu, kus jõuti pärast laiamahulist räppmuusika, kantri, roki, popi ja R&B lugude analüüsimist järeldusele, et laulusõnad on viimase viiekümne aastaga muutunud üha lihtsamaks ja kurvemaks. Muusikateadlane Marju Raju uuris räppar Nublu laulutekste ja leidis, et need on küll lihtsad, aga väga poeetilised ja sügavad.
Teadlased tõid välja, et laulude lüürika on muutunud enesekesksemaks ning peegeldab ühiskondlikke norme ning väärtusi.
Austria ja Saksa teadlaste töörühm uuris enam kui 353 000 ingliskeelse laulu sõnu aastatest 1970–2020 ning jõudis tulemuseni, et muusika on muutunud ajapikku üha nukramaks ja lihtsamaks. Seejuures täheldati, et lauluvärsid on läinud lihtsakoelisemaks nii sõnavara kui ka ülesehituse poolest.
"Ma arvan, et see vastab tõele küll, kui nii suure valimi pealt vaadata, aga see analüüs oli tehtud arvutiga, AI-ga, algoritmidega, et seal tuleb siis tähele panna, kuidas see algoritm on treenitud, mida ta pidas kurvaks ja mida mitte. Aga intuitiivselt, kes muusikat kuulavad, võivad ka ise tajuda, et on läinud kurvemaks. Lihtsuse komponent on võibolla keerukam. Teadlased võrdsustasid lihtsust kordusega. Mõnikord on kordus luules kunstiline," ütles muusikateadlane Marju Raju.
Plaadipoe Biit Me eestvedaja Madis Nestor kuulab igapäevaselt väga palju muusikat.
"Ma nõustun sellega, et popmuusikas on palju rohkem repetatiivsust, mis tähendab, et inimesed palju vähem mõtlevad sellele, mis see sisu on. Aga kui me võtame tänapäeva räpparitest näiteks Eiki, siis tema lüürika on kindlasti selline, mis paneb küll mõtlema, et issand jumal, kuidas nii noorel inimesel sellised mõtted ja sellised riimid on," ütles Nestor.
Muusikateadlase Raju sõnul on laulusõnade kurvameelsus viimase viie aasta kuumim teema muusikapsühholoogias.
"Neuroteadlased on tulnud välja sellise huvitava teooriaga, et miks me valime kuulamiseks kurva muusika. Tihtipeale me tahamegi viia ennast sellisesse ärevasse ja nukramasse seisundisse, et sealt siis läbi selle kunstilise elamuse üle tulla. Ja mis siis ajus toimub, kui tekivad sellised negatiivsed emotsioonid, siis aju vallandab mingit sisemist valuvaigistit ja selle hea olemise tunde pärast inimesed meelega panevad ennast sinna situatsiooni," märkis Raju.
Eestis nii suuremahulist teadusuuringut läbi viidud ei ole, küll aga on uuritud kohalike artistide laulusõnu.
"Mina näiteks olen teinud pisikese uurimuse Nublu esimestest räpplauludest ja sealt tuli väga huvitav tulemus, et Nublu puhul toodi välja laulusõnu, ja toodi välja, et laulusõnad on lihtsad, aga väga poeetilised ja sügavad. Teda võrreldi poeediga," ütles Raju.
Lisaks laulusõnadele hindasid uuringus osalejad sama oluliseks ka muusikat, isiksust ja hääletämbrit, mis kõik kokku komplektina teebki esinejast unikaalse artisti.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Aktuaalne kaamera"