Maarja Kangro: nägin ootust, et kirjanike liidu uus juht võiks olla naine

Eesti Kirjanike Liidu värske juht Maarja Kangro sõnas ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus, et kandideeris liidu juhiks paljude kaasliikmete ettepanekul.
Palju õnne! Miks te otsustasite kirjanike liidu juhiks kandideerida?
Mulle tegid selle ettepaneku paljud liikmed, ma ise ei olekski sellele positsioonile tükkinud, aga kuna ma nägin, et oli suur ootus, et järgmine juht võiks olla naine ja teisi naiskanditaate esile ei kerkinud või nad ei soovinud mingitel põhjustel seda vastutust enda peale võtta, siis ma tundsin, et see on minu kohus kandideerida meie liidu juhiks.
Eks mul oli igasuguseid ideid, kuidas seda liitu edasi juhtida võiks ja mida kirjanike huvide kaitsmisel, töötingimuste parandamisel ja muu eluolu parandamisel ette võtta, nii et see oli tõepoolest niisugune otsus, mida ma poleks üksi langetanud, aga mida ma ei oleks kindlasti ka siis langetanud, kui ma oleksin tundnud, et mul ei oleks sellel positsioonil mingit sisu anda.
Millised on teie hinnangul hetkel kirjanike liidu suurimad murekohad?
Üks kirjanike liidu suur murekoht on olnud kirjanike liidu töötajate palgad. See palgatase on olnud aastaid päris masendav ja selle poolest ma tunnen tõesti väga sügavat aukartust lausa nende inimeste ees, kes on selle missiooni enda kanda võtnud. Nad on olnud aastaid Eesti keskmisest ikka palju-palju väiksema palga peal. Kirjanike liidu esimees on aastaid saanud palka 900 eurot kuus. See ei kõlba justkui kuskile, ometi on Tiit (Aleksejev - toim.) vapralt seda missiooni kandnud.
Mida te liidus esimese asjana parandada tahate?
Kindlasti tuleb parandama hakata seda, millised on meie suhted ministeeriumiga ja Tallinna linnaga. Aga minu päris esimene eesmärk on välja mingid vana pahna sisaldavad kastid, mis juba aastaid meie bürooruumide koridorides vedelevad.
Millisena te paari aasta pärast kirjanike liitu näete? Millised on teie unistused?
Ma loodan, et sooja organisatsioonina, nagu tema kohta ütles Märt Väljataga. See toimib samamoodi edasi, võib-olla õitsmavaltki veel. Loodetavasti. Ma loodan, et liidu töötajate palgad on konkurentsivõimelised ja meie materiaalsed tingimused on tuntavalt paranenud ja kogu kinnisvara, mis on amortiseerunud, aga on kirjanike liidu kasutuses, võiks olla uues kuues ja remonditud. Kinnisvara, mis liidule lihtsalt kuulub, on vähemalt mingisuguses arendamisjärgus.