Nagu Vene Teatri nõukogu esimees Margus Allikmaa ERR-ile antud intervjuus kinnitas, on praegu peamine ülesanne mõista, kuidas teater muutunud tingimustes arenema peaks. Nime muutmine on tema sõnul teisejärguline küsimus.

"See oli esimene kohtumine, mis ei pidanudki mingi konkreetse tulemusega lõppema. See oli teemade kaardistamine ja mõtlemine selle peale, kas Vene Teater peaks praegustes väga muutunud oludes kuidagi muutuma või eesmärke ümber sõnastama. Kultuuriministeerium on kõikidele Eesti teatritele sõnastamas nii-öelda omaniku poolt püstitatud eesmärke ja me püüdsime kuidagi välja tuua need teemad, mis võiksid ka Vene Teatrit puudutada," rääkis Allikmaa.

"Tuleb tunnistada, et Vene Teatri jaoks on pärast Vene täiemahulise agressiooni algust Ukrainas olud väga muutunud. Kui me räägime nimemuutusest, siis see põhiküsimus on, kas teater peaks kuidagi muutuma või mitte. Peame aru saama, kuhu seda teatrit liigutada saab, ja alles pärast seda saab nime peale mõelda," lisas teatri juhatuse esimees.

"Aga tunnistagem, et nimi määrab teatud mõttes vormi. Kõige lihtsam on oma sõnumit vaatajale edastada nime kaudu – või seda muutes. Aga siin on kaks ohtu: ühest küljest loob nimi Vene Teater osale eestikeelsest avalikkusest teatud barjääri – öeldakse, et ma ei lähe sellesse Vene Teatrisse, sõltumata sellest, mis seal teatris tehakse. Teisalt, kui me nimetame teatri ümber, siis osa venekeelsest publikust ütleb, et see teater ei ole enam meie jaoks, see on kellegi teise jaoks. Seetõttu peame analüüsima kõiki võimalikke variante ja nende peale mõtlema. Ei ole nii, et me lihtsalt lähme ja teeme ära. Siin on, mida arutada, ja isegi kui need arutelud kuhugi ei jõua, siis maailmalõppu ei tule, aga ma arvan, et sellega on kõik nõus, et olud on väga palju muutunud," märkis Allikmaa.

Eesti maksumaksja arvelt eksisteerival Vene Teatril on Allikmaa sõnul teatud kohustused kohalikku kultuuri hoida ja arendada. "Seetõttu peab teatril olema selgem positsioon eesti repertuaari ja dramaturgia osas – et see ei saa olla juhuslik valik, sest Vene Teatri repertuaar ei saa üldse kuidagi juhuslik olla. Kui nüüd on ikkagi vene dramaturgia, eriti kaasaegne dramaturgia, pildilt kadunud, siis selle asemel peab midagi tulema. Teatril peab olema oma selge käekiri ja eesmärk," rõhutas ta.