Vene Teatri juht Anne-Lii Päiv: suhtumine Vene Teatrisse meenutab kiusamist
Vene Teatri juhi Anne-Lii Päivi hinnangul meenutab mitmete inimeste suhtumine Vene Teatrisse kiusamist. Tema sõnul levitatakse teatri kohta kuulujutte, mis ei vasta tõele.
Alates Venemaa suuremahulise sõja algusest Ukraina vastu on avalikult arutletud selle üle, kas Eestis on Vene Teatrit vaja ning millist rolli see Eesti ühiskonnas kannab. Mai alguses kirjutas Hendrik Toompere, et "seni kui Vene Teatris laamendab Russki Mir, pole seda asja vaja".
Alates veebruarist Vene Teatrit juhtiv Anne-Lii Päiv sõnas Klassikaraadio saates "Delta", et Russki Miriga Vene Teatril pistmist pole.
"Vene Teatris ei eksisteeri Russki Mir. Ja ei saagi eksisteerida. See on müüt. Vene Teater on riigiteater ja meie ühine kodu on Eesti. Jah me mängime vene keeles, kuid tõlgime absoluutselt kõik etendused eesti keelde ja mängime – mina leian ja teised leiavad – professionaalselt, kaasaegselt ja väga edukalt. Me mõistame Venemaa rünnaku Ukraina vastu ühemõtteliselt hukka. Me hoiame ning arendame Eestis teatrikunsti ja arvame, et oleme Eesti kultuuriruumis väga vajalikud," selgitas ta ning rõhutas, et Vene Teatrit ei tohiks Venemaaga seostada.
Päivi hinnangul meenutab suhtumine Vene Teatrisse mõnikord kiusamist. "Pahatahtlikult levitatakse kuulujutte, et Vene Teatrit pole kellelegi vaja, siin on tühjad saalid, mõttetu repertuaar, näitlejad ei oska mängida ja nii edasi. Aga see ju ei vasta tõele," rääkis ta. "Meie püüame kõigile rünnakutele vastata teatrikunsti keeles. See on parim, mida teha saame. /---/ Kõik professionaalsed ja haritud inimesed saavad väga hästi aru, et me teeme oma tööd, teeme seda hästi ja me oleme vajalikud."
29. aprillil toimus Vene Teatris koosolek, kus arutati, kuidas teater muutunud tingimustest arenema peaks. "Nagu elu meie ümber, muutub ka teater. Ja peabki muutuma, sest see peegeldab tegelikkust. Tänane reaalsus on selline, et me ei saa vaikida ega endiseks jääda," märkis ta ning tõi välja, et näiteks plaanitakse lastelavastusi ka eesti keeles mängima hakata. Samuti soovitakse repertuaari rohkem kohalike näitekirjanike loomingut tuua.
Toimunud koosolekul tuli muu hulgas juttu sellest, kas Vene Teater peaks oma nime muutma. "Nimevahetus on lihtsalt vorm, aga meie arutame praegu sisu muutmist, täiendamist ja Vene Teatri missiooni sõnastamist. Loomulikult ei jäta nime muutmise küsimus meid puudutamata, kuna teemat tõstatatakse meedias aktiivselt ja me ise ka mõtleme sellele, kas ja kui vajalik nime muutmine tänases olukorras on," selgitas teatrijuht.
Päiv täpsustas, et kõigepealt arutatakse teatri ümbernimetamist majasiseselt. "Meid huvitab ka teiste kolleegide, kultuuriministeeriumi, partnerite, ühiskonnategelaste arvamus. Me oleme aruteludele ja erinevatele seisukohtadele väga avatud, aga me mõistame, et tegemist on väga tundliku teemaga. Keegi ei muuda nime lihtsalt linnukese kirjasaamiseks, see peab olema väga mõistlik ja põhjendatud otsus," rõhutas ta ning lisas, et hetkel ei ole teatril uue nime osas ühtegi võimalikku varianti laual.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Delta", intervjueeris Miina Pärn