Ehkki olen Juhan Ulfsaki lavastusest muljeridu kirja pannud, avastasin sel viimasel etendusel jälle nii mõndagi uut. Ammendamatus ongi elusa teatri märk. Mõtlesin ka sellele, et on vaatepunkti küsimus, kas näha "Ei usu!" kui võõritushüpetega mosaiiki maailma- ja eesti dramaturgia klassikast – kus on kirkamaid ja hapramaid kilde, sekka libistatud paar jahmatavat labasustki – või siis aimata manifesti teatritegemise olevikust ja tulevikust. See viimane vaatepunkt on põnevam.

Üks "Ei usu!" läbivaid motiive ongi pealkirja sõnapaari varieerimine, ka otsesõnu, näiteks Strindbergi "Preili Julie" või Vilde "Tabamata ime" tegelaste repliikide kaudu. Aga teine läbiv (retooriline?) küsimus on, millised olid inimesed vanasti, kuidas on nad muutunud. Sellega seoses jäin arutlema: huvitav, millal algab noore inimese jaoks "vanasti"? On see Sophoklese – Shakespeare'i – Kitzbergi – Tennessee Williamsi ja Edward Albee (teatri)aeg? Või siis on "vanasti" hoopis aasta 2019, mil Eesti Draamateatri mängukavas püsis veel sündmuslavastusena Tšehhovi "Ivanov"?

XXXI lennu teatrikooliaastad on 2020 kuni 2024. Maailma jõulise ja drastilise muutumise aeg, tõepoolest.

Ja ometi ei saa lahti veendumusest, et teatris põimuvad "vanasti" ja olevik ajast aega. Eks laval kõlavad Voldemar Panso ja Jüri Järveti laulusõnad filmist "Näitleja Joller" (1960) toetavad seda äratundmist. See ei pea olema nostalgia, juhul kui keegi tolle sõna tähendusvälja pelgab – pigem julgustav ja usaldav rõõm kestmisest ja kuulumisest.

XXXI lennu lavastused "Komöödia" (lavastaja Mart Kangro), "Päva lõpuks, kiigu" (Renate Keerd) ja "Ei usu!" (Juhan Ulfsak) on milleski võrreldavad, kuigi ka igaüks omanäoline. Tõsi seegi, et psühholoogiline lavastus, kus tegelast=inimest avada läbivalt, arengus ja süüviva isiklikkusega, jäigi sel lennul publiku ette toomata. Põhjused tahavad vaagimist. Et see teatrilaad kompromissistult hüljatakse, seda ma küll ei usu.

Igal juhul jäävad "Ei usu!" hetked teatrimälus alles, tulevad kaasa, vähemasti nende kolmeteistkümnega, kes lavastuses osalesid, aga XXXI lennu ühistundes ilmselt ka nende kolmega, kes juba uutes koduteatrites proovisaalis ja laval.