Kambjas esietendus kliimakriisist rääkiv dokumentaallavastus
Tartumaal Kambja vanas koolimajas esietendub kliimakriisist kõnelev dokumentaallavastus "Õhud meie vahel". Emajõe Suveteatri ja liikumise Fridays For Future Eesti koosloomes valminud lavastus räägib kuus lugu ellujäämiskunstidest maailma erinevates paikades.
Ajahambast räsitud maja kunagised klassiruumid on kuuks ajaks täitunud lugudega kliimakriisist. Näiteks Kreekast pärit tantsija Sofia Filippou esitab loo enda õest, kes on oliivikasvataja Kreetal. Teises ruumis kehastab Eesti ja Ghana juurtega muusik Kymbali Williams aga Rosalinet, kelle kodu on Lääne-Aafrikas Sierra Leones.
"Ma tunnen, et see on üks tugev naine. Tema kogemus, kõik need üleujutused ja maalihked, on teinud temast väga tugeva naise. Tema lugu inspireerib mind nii palju, et ta suudab need kogemused ületada. Nüüd ta võtab kõik need kogemused ja õpetab inimesi, kuidas nad saavad kaitsta ennast," selgitas Williams.
Lavastus põhineb intervjuudel, kus inimesed maailma erinevaist paigust rääkisid oma lood kliimakriisiga hakkamasaamisest.
"Mul ei olnud mingit agendat, kui ma seda tegema hakkasin, peale selle, et leida üles inimeste lood selle teema sees, et saada natukene käsi külge sellisele teemale, millele ma kogu aeg tunnen, et on raske käsi külge saada. Et proovida seda teemat kuidagi kombata, Fridays for Future inimesed aitasid leida neid kontaktisikuid, aitasid hoida kontakti väga mitmete nende inimestega. Ma väga loodan, et sealt leitaks uusi seoseid, uusi mõtteid ja indu hoida ühist kodu," rääkis lavastaja Mihkel Kohava.
Einar Susi kehastab Sitsiilia katkusekasvatajat. Bangladeshi kooliõpetaja lugu kostub heliteosest ning ühes klassiruumis saab vaadata filmi ka Eesti maasikakasvatajast.
Sander Roosimägi mängib aga Põhja-Nigeeria vaimulikku.
"Oli küll keeruline, et leida seda agentsust üleüldse. Kui välja võtta ka puhtrahvuslik, rassiline erinevus, siis oli ikka väga keeruline agentsust leida. Lõpuks, mis ka selle agentsuse või voli mulle andis, oli tegelikult see Nigeeria pastor ise, et ta ise sõnastas, et kust iganes me pärit oleme, mis iganes keeles me räägime, me kõik oleme sündinud samast protsessist," rääkis Roosimägi.
"Antud juhul on see tõesti niimoodi, et meil on see vabadus ja privileeg võtta neid teemasid ja muresid endale südameasjaks ja neid läbi mõtestada, tunnetada ja proovida nendest ka siis rääkida. Aga nemad seal on juba praegu väga valusalt selle kriisikolde sees. Mind tõesti hämmastab, kui erinevalt on võimalik seda näha, midagi, mis tegelikult puudutab meid kõiki. Selle osas minu stseen on üks püüd jõuda kokku seal kusagil õhus, mis tegelikult on meie kohal üks," lisas ta.
Lavastus valmis kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammis.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"