21. korda toimuvale laulupeole on hinnanguliselt oodata 12 000 lauljat. Juubelilaulupeo juhtmõte "Kad giria žaliuotų" ("Et mets haljendaks") tähistab korraldajate sõnul kogukonna soovi tunnustada neid, kes rohelise metsa sajand tagasi istutasid. Keskseks märksõnaks on elu ning soov tuletada kogukonnale meelde kohustust tänagi kasvatada metsa, et ka järgmised põlvkonnad saaksid nautida selle varju.

Laulupidu peetakse Leedus traditsiooniliselt 6. juulil, mis on Leedu riikluse päev ehk kuningas Mindaugase kroonimise päev. 13. sajandil elanud Mindaugasest sai Leedu esimene ja viimane kuningas, kui vürst Mindaugas ja tema abikaasa Morta paavsti loal aastal 1253 kuningaks ja kuningannaks krooniti.

Päev varem, 5. juulil toimub Leedu jalgpalliliidu staadionil tantsupidu pealkirjaga "Üle ajasildade", millel osaleb üle 9000 rahvatantsija. Kokku annavad tantsijad kaks etendust, mis räägivad silla sümbolile toetudes aja kulgemisest ja muutumisest. Neljaosalisel etendusel osalevad eri vanuses tantsijad.

6. juulil toimuval juubelilaulupeol on Eestist osalemas siinne lätlaste laulukoor "Ziemeļu balsis" ("Põhja hääled"). Koor on alates 2012. aastast tegutsenud Tallinnas ja Tartus ning koori juhatavad dirigendid Rihards Zariņš ja Matīss Briedis.

Esimene laulupidu toimus Leedus 1924. aasta augustis. See peeti toonases pealinnas Kaunases 97 koori osalusel. Enne Teist maailmasõda jõuti Leedus pidada kokku kolm laulupidu.

Esimene pealesõjaaegne laulupidu peeti Leedus 1946. aastal, mil see esimest korda toimus Vilniuses.  1960. aastal, kui Tallinnaski peeti esimest korda pidu uue vastvalminud laulukaare all, toimus laulupidu ka Leedus Vingise pargis, kus samal aastal oli valmis saanud sarnane laululava, mis samuti oli ehitatud Alar Kotli projekti järgi.

Vabas Leedus toimunud laulupeod on sageli olnud pühendatud riigile olulistele sündmustele või tähtpäevadele. Näiteks viimase üldlaulupeoga, mis toimus 2018. aastal, tähistati Leedu vabariigi 100 aasta juubelit.