Ilmar Malini poeg Jaan Malin, kes on ka näituse üks kuraatoritest, ütles, et väljapanek annab üsna tervikliku ülevaate isa loomingust. Kokku on näitusel 175 tööd.

"Siin on väljas nii valik isa varasematest töödest kui ka hilisematest, kui ta juba sürrealistliku maaliga tegelema hakkas. Varastest töödest on väljas just tema portreed ja muud kompositsioonid," selgitas Jaan Malin.

"Need võiksid minu meelest anda üsna hea ja täieliku ettekujutuse. Loomulikult on olulised ka tema joonistused ja assamblaažid, mis on väljas keldrikorrusel," lisas ta.

Näituse teise kuraatori Peeter Talvistu sõnul oli Ilmar Malin väga mitmetahuline isiksus, kes avardas siinset mõttemaailma ja hindas alati noorte kaasamist.

"Kõige suurema ja sügavama jälje on ta kahtlemata jätnud sürrealismiga. Tänu sellele, et tal olid venna kaudu kontaktid Rootsiga, oli ta selle nn lääne mõttemaailma siiamaale tooja. Samas ka fantastiline portretist, üks viljakamaid monumentaalteoste tegijaid," rääkis Talvistu.

Jaan Malin sõnas, et kuigi tähelepanuväärseid ja lähedasi teosed on isa loomingus palju, on üks siiski selline, mis on temaga iga päev kaasas. "Üks, mis mul igapäevaselt üsna lähedane, on ema portree, mis on kohe näituse ukse juures. Sellest on mul pilt pangakaardi peal," sõnas Malin.

Näitusel on väljas ka mitmed teosed, mida laiem publik on näinud väga harva või lausa üldse mitte.

"Meie eesmärk oli tuua kokku teoseid erakogudest, mitte kunstimuuseumi kogudest, sest neid teoseid on ikka erinevatel näitustel näidatud. Proovisimegi leida seda, mida publik on vähem näinud ja avada seeläbi võib-olla uusi tahke Malini loomingus," selgitas Talvistu.

Näitus on avatud 17. augustini.