Mänd rõhutas, et linnaplaneerimine pikk protsess, mis võtabki tihti 10 kuni 20 aastat aega, et tulemusteni jõuda. "Sadama-ala ja Rotermanni on aga piirkond, kus on asjad juba jõudnud üsna kaugele, esiteks trammitee, kohe-kohe peaksid sadama-trammid minema liikvele ja siin me näeme ka euroopalikku kihistust," selgitas ta.

"See on ka Eesti mõistes edulugu, sest Rotermanni ta alustas, siis äridel oli ülikeeruline, sest inimesed ei sattunud sinna, aga linna järjest kasvab sadama poole," ütles ta ja mainis, et järgneva kümne aasta jooksul kaovad ilmselt sealt piirkonnast ka viimased allesjäänud parklad ja tühermaad.

Eraldi tõi Andro Mänd välja Hobujaama alal asuva busside parkla, mis tema hinnangul ei ole lihtsalt mõistlik linnaplaneerimine. "Siin on näha sellist linnaplaneerimise lahendust, mida tänapäeval üritatakse vältida ehk sul on tohutult suur asfaltplats," mainis ta ja lisas, et samal ajal sooviks ta südalinna piirkonnas näha ka sotsiaalset mitmekesisust. "Rotermanni on siiski pigem elitaarne, keskklassi sinna enam korterit lubada ei jõua, restoranis tullakse ka võib-olla kord aastas."

"Me peame nuputama viise, kuidas saaksime uut ja arenevat kesklinna ala muuta ka keskklassile kättesaadavaks, et see ei muutuks lihtsalt elitaarseks esimese Eesti linnaks," ütles ta.

Kümne aasta pärast näeme juba hoopis teistsugust Tallinna

Tallinna sadama-ala on tema hinnangul käest lastud võimalus, "Kui me käime mujal maailmas, siis me näeme, et vee äärde ja promenaadidele on ehitatud suuri avalikke hooneid alates ooperiteatritest lõpetades erinevate muuseumitega, aga siin ringi vaadates näeme äri ja parklaid, see on raha, kultuuri siia epitsentrisse ei ole jõudnud."

Andro Männi arvates peaks Tallinn olema mitmekesine linn. "Kui mõtleme Tallinna peale tervikuna, siis meil on olnud see paus, millal me ei ole oma linnasüdemega tegelenud, 50 aastat oli suur paus, jah, ehitati Lasnamäge ja Mustamäge, aga linna enda loomist sellisel kujul ei olnud," ütles ta ja lisas, et meie täidame seda puudujääki, mida ülejäänud maailm pärast Teist maailmasõda kogu aeg ehitas.

"Suured kontserdimajad, ooperiteatrid ja muuseumid ehitati läänemaailmas valmis 19. sajandi lõpus, meie teeme nüüd 100 aastat hiljem järelaitamistunde," selgitas ta ja mainis, et Kumu ja ERM on juba valmis. "Nüüd peaksid hakkama juba järgmised tulema."

Männi hinnangul me olema uue murrangu lävel. "Näeme, kuidas internetikaubandus järjest areneb, seega need kaubanduskeskused, mis 90ndate lõpus pärmi peal hakkasid kasvama, peavad hakkame ennast ümber mõtestama ja me näeme, kuidas kõik kaubanduskeskused üritavad endale sisse pookida meelelahutust, et püsida elus."

"Ma ütlen, et umbes kümne aasta pärast me elame hoopis teistsuguses maailmas," rõhutas ta.