Arvustus. "Brazil" on Laurel2 seni kõige konkreetsem teos
Uus album
Laurel2
"Brazil" (ise välja antud)
8 / 10
Produtsent Laurel2 värske biiditeip pöördub võrreldes eelmisel aastal ilmunud "Kasutuga" tagasi konkreetsemate trip hop'i motiivide juurde, kus aeglase tempoga breakbeat'id liiguvad käsikäes hämarate meloodiatega.
Plaadi atmosfääri kirjeldamiseks võib mõelda näiteks mõne 00ndate hiilimismängu saundträki peale, kuhu avalugu "Main menu" istuks oma metalsete trummide ning rõhutatult luurava minekuga menüümuusikana nagu valatult. Sarnast vaibimist jätkab kaheosaline "Skenginaavia", milles isoleeritud vokaalidega unenäoline helirännak muutub viimases kolmandikus kurjakuulutavalt minimalistlikuks astumiseks.
Liigse paranoia teket aitab leevendada Kitty Florentine'i ja Sammalhabemega koostöös valminud "Äää", mis kõlab oma eeterlike vokaalide ja lühikeste saksisämplitega nagu uue aja ümbertöötlus Groove Armada "At the Riverist". Plaati lõpetavad "Muud moodi" ja "Kuu kustub redux" moodustavad koos viieteistminutilise kurvameelse, kohati justkui aegluubis veniva lõppvaatuse, mis jääb õhku täitma ka pärast seda, kui muusika enam ei mängi.
Vanema kraamiga võrreldes peab tõdema, et "Brazil" on Laurel2 seni kõige konkreetsem teos – nõudlik ja atraktiivne elektroonika, mis kombineerib osavalt noppeid trip hop'ist, ambient'ist ja lo-fi-muusikast.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Müürileht