Stalkeri teemaparke on kunstnikud rajanud mahajäetud ja lagunenud tööstushoonetesse mitmel pool üle Eesti ja Kreenholmi manufaktuuri kudumivabrikust sai teemaparkide idapoolseim värav või portaal.

"Kreenholm on täna vägagi tsoonilik keskkond. Posttraumaatiline ala, kus siis ei ole küll tulnukad käinud laamendamas või midagi tegemas, aga kogu see tööstusrevolutsioon on jätnud selle siia nii nagu ta on, mis loomulikult siin Kreenholmis on isegi esteetiliselt nauditav, aga tegelikult väga paljudes kohtades Ida-Virumaal see nii ei ole," ütles teemapargi kultuurikorraldaja Indrek Leht.

Stalkeri teemapargid täidavad vanad tööstushooned kaasaegse ja stalkerlikku keskkonda sobiva kunstiga.

"Valisime siia kümmekond teost nimekatelt Eesti tegijatelt, nagu Raoul Kurvitz, Leonardo Meigas, Margus Kontus ise, Iris Müntel ja paljud teised. Need teosed ei ole veel loodud spetsiaalselt siia Kreenholmi, aga tegelikult on Stalkeri teemapargi ja projekti "Tsoon" üks eesmärke kutsuda siia ka maailmakuulsaid kunstnikke, kelle jaoks see ala on postindustriaalne pühamu," ütles Leht.

Üks kunstnikest, kelle töid vanas kudumisvabrikus vaadata saab, on Raoul Kurvitz. Eestis tehakse head kaasaegset kunsti, kuid tihti pole seda kusagil näidata ega hoida. Stalkeri teemapargid seda võimalust pakuvad.

"Tõesti, tegemist on ilmatu suurte asjadega, keegi ei jaksa neid osta, kuhugi pole neid panna, muuseumides isegi puuduvad sellised võimalused neid kusagil ladustada. No vaat, aga siin on võimalus! Jah, igale poole saab panna ja tööd pole ju pahad, eks ole," ütles kunstnik Raoul Kurvitz.

Koos Kreenholmiga on Eestis praegu kolm Stalkeri teemaparki. Veel üks peatuspunkt peaks tulema Kohtla-Järvele või Aidusse. Esimesed ekskursioonid Stalkeri radadel Tallinnast Narvani algavad kevadel.