Hilda Kamdron sündis Pärnumaal Läti piiri ääres. Hõre haridustee sai põhjalikuma jätku alles 1922. aastal, mil tal õnnestus astuda Pallase kunstikooli. Ta esines mitmetel õpilastööde näitustel, kuid tema meisterlikult täpsed akvarellid, millel oli kujutatud dokumente, fotosid ja mängukaarte, ei leidnud laiemat mõistmist.

Pärast 1930. aastat Kamdron enam näitustel üles ei astunud, vaid keskendus entsüklopeediliste jooniste tegemisele Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonna, aga ka Eesti Rahva Muuseumi, kirjastuste ja ajakirjade jaoks, kujutades näiteks rahvarõivaid, rakke, katkiseid lõualuid ja suitsusaunu.

Teise maailmasõja järel ei leidnud Kamdroni looming tunnustamist, lisaks kiusati teda poliitiliselt taga. Ta esines veel vaid mõnel amatööride kunstinäitusel, kus näitas puutükkidest kokku pandud kollaaže.

Kunstnik hävitas enne surma suurema osa oma töödest, kuna ei tahtnud neid Vene riigile jätta. Tartu Linnamuuseumi kogusse kuulub paarsada Kamdroni joonistust ja akvarelli, mis kujutavad kodulinna Tartu hävimist nii sõja kui hilisemate ümberehituste tõttu. Kunstniku lemmikmotiivide hulgas on purunenud Kivisild, Maarja kirik ja Jaama tänava ümbrus, mida kunstnik on kujutanud üha uuesti ja uuesti.

Näitus on osa püsinäitusest "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)" ning on avatud 2025. aasta 2. märtsini.

Jaanuari lõpus avatakse näituse teine osa, kus on väljas Hilda Kamdroni sari, mis kujutab praeguse Annelinna kerkimist kunstniku jaoks armsa aguli asemele. Lähiajal ilmub ka näitusi kokkuvõttev trükis.

Näituse koostas Eero Epner, kujundas Siim Hiis, graafilise disaini lõi Kätlin Tischler, koordinaator Johanna Jolen Kuzmenko.