Maanteemuuseumis on hoiul üle 30 000 eseme, mida vajadusel eksponeeritakse, aga mille säilimise eest muuseum vastutab. Uudishimupäeval toodi hoidlast külastajatele näitamiseks välja isetehtud masinad ja sõidukid.

"Enamik kogudest tegelikult ei olegi ega jõuagi külastajate ette, see on muuseumite varjatud pool. Aga kui me seda kogude tööd ei tee, nende eest hoolt ei kanna, siis ilmselt on ka tulevikus uudishimuga natuke kehvasti ja paljud nendest asjadest, mis meil ka siin on väljas, ootavad kas restaureerimist või koguni kirjeldamist. Selleks on muuseumidel kindlasti ressurssi vaja," rääkis maanteemuuseumi kuraator Paavo Kroon.

Ka Mõniste talurahvamuuseumis lubatakse külastajad muuseumi hoidlasse, kus kappides on palju talu tööriistu ning kunagi Mõniste mõisas olnud esemeid. Hoidlates on esemeid üle 13 000, mistõttu ruumipuudusega peab ka Eesti vanim vabaõhumuuseum pidevalt silmitsi seisma.

"Me peame nüüd mõtlema, kui inimesed tahavad meile midagi annetada, kus me seda hoiame, sest ruumid ei ole ju kummist nii nagu teistelgi, nüüd tuleb hakata juba valima. Näiteks meil on kolm mõisa tooli, üleval mõisa pildiraam ja need on sellised väärtuslikud, et neid tuleb säilitada," rääkis Mõniste talurahvamuuseumi programmijuht-giid Mare Tamtik.

Kuna ka muuseumid peavad hakkama saama riigitoetuse vähenemisega, tekitab see küsimuse, kuidas suudavad muuseumid tagada kultuuriväätust omavate esemete säilimise hoidlates.

"Viimased küsitlused ja kaardistused näitavad, et umbes kaks kolmandikku muuseumide kogudest on praegu sellistes tingimustes, mis tegelikult ei taga kultuuripärandi pikaajalist säilimist. Tingimused ei ole kas klimaatiliselt sobivad, on ruumipuudus, mis sunnib muuseume väga tõsiselt üle mõtlema, kuidas koguda, mida koguda, võib-olla piirata oma kogumistegevust," tõdes Eesti Muuseumiühingu juht Kerttu Männiste.