Lavastuse pealkiri on laenatud Eesti rahva iibe pärast muretseva poliitiku väljaütlemisest, kes lastetut naist ühiskondlikult kahjulikuks elemendiks nimetas. Tihti hinnataksegi naisi selle järgi, kui palju nad lapsi Eesti riigile sünnitavad. Kuid miks osad naised emaks saada ei kiirusta või ei soovi, sellest meestekeskses ühiskonnas tavaliselt ei räägita.

"Tihti nähakse seda otsust ja seda külma fassaadi, aga nende taga on valusad lood lapsepõlvest, koolist ja võib-olla see empaatia tekkimine läbi nende lugude kuulamise ongi kõige suurem eesmärk, mis meil oli," sõnas näitleja ning lavastuse idee autor Siret Tuula.

Lavale on toodud 16 naise lood, kes on lapse sünni kas edasi lükanud või sellest teadlikult loobunud ja seisavad nüüd silmitsi ühiskonna eelarvamuste, surve ja sildistamisega, olgu selleks sookaaslaste näpuga näitamine või meespoliitikute pealetükkiv nõue uusi maksumaksjaid sigitada.

"Poliitikas on palju ju vanemaid meesterahvaid, kes justkui teevad aeg-ajalt otsuseid noorte naiste eest. Need teemad ei ole nii must-valged ja vahel ongi vaja võib-olla seda, et selles mehes, nii-öelda isiklikult, mitte poliitikuna, tekiks see tunne, et võib-olla pole vaja seda nii palju torkida, sest seal võib olla midagi väga valusat all," rääkis Tuula.

Lastetuse otsuse taga on tihti lapsepõlvetraumad, vanemate kurb eeskuju, meeste hoolimatus.  Lapse sünniks on aga vaja midagi enamat kui poliitiline tahe. "Ma arvan, et kõige olulisem asi, mis ühiskonnas üleüldse saaks muutuda, on suhtumine üleüldisesse perekonnamudelisse – kuidas sul üldse pere peaks toimima. Lapse saamine on ikkagi kahe inimese töö," sõnas Tuula.

Dokumentaallavastust "Ühiskondlikult kahjulik element" mängitakse Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres.