Saates "Impulss" rääkisid kultuuri rahastamisest PÖFF-i direktor Tiina Lokk, näitleja ja Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep, muusikaprodutsent ja riigikogu liige Kadri Tali, Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme ning Saue abivallavanem Andres Kaarmann.

Tiina Loki sõnul mõistab kultuurivaldkond, miks on riigil vaja kokku hoida, kuid tema hinnangul mõjutab kärpimine kultuuriettevõtlust rohkem kui nii-öelda tavapärast majandusettevõtet. 

"Kultuuris on ühelt poolt kärbe, samas me kõik konkureerime tarbija ostukorvile ja kultuurile läheb sealt 2,5 protsenti. See on see omatulu, mida me saame loomemajandusse ja kultuuriettevõtlusesse üldse sisse tuua. Kui nüüd meie klient vaesustub, läheb sellest finantsmudelist kohe päris palju alla," märkis ta. "Edasi peksab meid käibemaks, tulumaks. Tulumaks tekitab põhimõtteliselt majandusettevõtetele sama surve nagu ka kultuuriettevõtetele, kes on aga veelgi haavatavamas olukorras, sest rääkida kultuurisektorist tervikuna mingitest suurtest palkadest, see on naeruväärne. Inflatsioon, mis tõuseb, peksab meid, sest me ostame teenuseid. Meilt viib ära ikka väga suure portsu raha."

Loki sõnul ei ole kärbete ja maksutõusude tervikmõju kultuurivaldkonnale piisavalt kaalutud. 

"Ühel pool on omatulu, riik või kohalik omavalitsus ehk avalik raha ja siis peaks olema ettevõtja, kes tuleks oma rahadega partneriks, toetajaks, metseeniks. Ettevõtluses on hetkel keeruline olukord, sest nad ei tea, mida järgmine päev toob, millised maksud, millised mõjud. Me kõik ootame järgmist aastat hirmuga. Me ei tea täpselt, kuidas see pilt hakkab olema. Ettevõtte rahastus on ka väga pärsitud. Küsige – ükski kultuuriettevõte, ükski kultuurisündmus ei saa rääkida enam sellistest summadest, olgu see kas partnerlus, sponsorlus või heategevus, millised need olid kümme aastat tagasi. See on praktiliselt kokku kuivanud."

Näitleja ning Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep märkis, et näiteks ühest eurost, mis riik Eesti Draamateatrile toetuseks annab, 88 senti makstakse lõpuks riigile maksudeks tagasi. "Seal on sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks ja autoritasudelt tulumaksud," kirjeldas ta tehtud arvutuskäiku. "Kultuuri toetamine ei olegi tegelikult võib-olla nii kallis, kui me arvame."

"Tegelikult tekib küsimus, kui suur see riigi toetus tegelikkuses on, kui me makse maksame. Ma ei taha öelda, et me ei pea neid maksma. Põhimõtteliselt riik ühest taskust annab ja teisest võtab. Eriti kui räägime käibemaksust," nõustus Lokk. 

Muusikaprodutsent ja riigikogu liige Kadri Tali ütles, et kultuuri rahastamine vajab uut mudelit. "Probleem seisneb ikkagi selles, et riik ei adu, et kui sektoris on väga vähe raha ja seda kulutatakse lõimumisele, sektor kogu aeg laieneb ning kultuurivaldkond kaugeneb kaunitest kunstidest, siis kust see raha peaks juurde tulema," lausus ta. "Kui raha on vähe, peaks riik välja ütlema, mis mudeli me teeme selleks, et kultuur saaks rahastatud. Tuleks öelda, et teeme need muutused ära, loome need võimalused ja vaatame, kuhu me edasi saame mindud. Väga oluline on julgus teha neid otsuseid."

Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme rõhutas, et kultuurist rääkides ei saa ainult Tallinna piires toimuvale otsa vaadata. "Me oleme selle arutelu juures, ka eraraha kaasamise juures ära unustanud, et kultuur elab ka väljaspool Tallinna. Unustame korraks ära Tallinna, suured rahad ja sponsorid, kellega me lõunal käime, ning vaatame suurt pilti. Seal on see rahavajadus. Seal on kultuuri ja riiki palju rohkem vaja," leiab ta. 

"Ma ütleme nii kergelt, et üks festival pani uksed kinni ja kas teist üldse on vaja, aga sellele külakogukonnale on see nii meeletult oluline, sest see on see, mis puhub selle elu sisse ja hoiab noore inimese kohapeal," nõustus Lokk. "Muuseumid on sama vajalikud nagu postkontor ja meditsiinipunkt." 

Samal ajal kui riigieelarve kasvab järgmisel aastal tänavuselt 17,7 miljardilt eurolt 18,2 miljardi euroni ehk kokku 2,8 protsenti, väheneb kultuuriministeeriumi eelarve 7,2 protsenti, langedes 362 miljonilt eurolt 336 miljoni euroni.

Kultuur moodustab riigieelarvest 1,77 protsenti, aga kärbetest umbes kümme protsenti.

Gert Raudsepa hinnangul on ametis olev valitsus kultuurivaenulik. "Pikalt on olnud. Ega see langus nii järsk ei olnud. See on viimase 20 aasta jooksul järk-järgult toimunud langus," sõnas ta.

"Tegelikult on nad kõik moel või teisel ignorantsed olnud," ütles Lokk. "Keegi ei vaevu kultuuri olemusesse süvenema. Me kõik loeme tublisti põhiseadust ja ütleme, et see on meie kohustus ja nii edasi, aga kui läheb tegudeks, laguneb asi käest ära. Me oleme harjunud rääkima, et kultuur on vaimselt vajalik, see rikastab, arendab ja toob meile informatsiooni juurde, aga samal ajal mõtleme kogu aeg, et see kuradi kultuur on nagu täi krae vahel – küsib aga raha ja kultuuritegijad muudkui vinguvad, et neil pole palka."

Lokk märkis, et loomemajandus on majanduse võrdväärne osa, mida teised Euroopa riigid tunnistavad. "Mõõdikute süsteeme on tehtud ühte- ja teistpidi ning kõik nad toovad välja, et üks euro, mis on kultuuri pandud, toob neli kuni kümme eurot tagasi. Näiteks film toob Euroopas SKP-sse tagasi 47 miljardit. See tundub võib-olla vähe, aga see on loomevaldkonnas täiesti arvestatav raha," tõi ta välja. "Kui PÖFF paneks uksed kinni, siis ainuüksi eelmisel aastal oleks riik 11 miljonit kaotanud. See on päris korralik summa.

Tali nõustus, et kultuuris ei nähta majanduslikku potentsiaali. "Meid nähakse nagu külmetavat artisti, aga ei nähta seda, et turism ei ole see, et sa paned autole hääled sisse ja sõidad metsa, vaid turism on see, kui sa paned autole hääle sisse ja lähed kontserdile, teatrietendusele, filmi vaatama, kunstimuuseumisse."