Romaan "Südametammide taga" on osalt autobiograafiline, kuid mõne võrra kantud ka elavast kujutlusvõimest ja kultuuriloo hoovustest. See on lugu kahe loomingulise inimese tõmbuvast ja põrkuvast suhtest.

"Ta on nagu meeste ja naiste tango läbi elu, kus siis taustaks on argipäevade elumöll ja teisest küljest pidupäevade ülevus," rääkis Ehin ERR-ile.

Autobiograafiale viitab näiteks see, et tegelaskujudena on kirjanik romaani kirjutanud nii iseenda kui ka oma abikaasa. Elust ja mõtetest jutustades proovib Ehin seejuures jääda võimalikult ausaks.

"Tegelikult lausa töötasin selle kallal, et ma julgeksin. Ma käisin isegi psühhoterapeudi juures ja püüdsin vaadata näkku nendele tabudele ja tammidele, mis mind tagasi hoiavad. Küsisin endalt, mida ma vajan, mida ma väldin, mida ma tahan, mida ma teen. Sellised suured tähtsad küsimused. See aitas mind palju."

Tööst iseenda ja oma hirmudega sündis ka raamatu pealkiri. "Mis meil seal tuikab ja tuiskab ja mõni kord tahab üle ääre ajada. Eks seda, mida me tagasi hoiame on kindlasti üks jagu, aga see on selline selle romaani üks suur kujund ja teema," selgitas ta.

Ehini ja tema abikaasa kõrval on romaanis siiski veel teisigi tegelaskujusid. Nii on näiteks raamatus vestlus ka Uku Masingu, Lydia Koidula ja Kristjan Jaak Petersoniga.

"Üks asi, mida ma olen tagasi hoidnud oma südametammide taga ongi see, et ma päris tihti pean selliseid kõnelusi meie suurkujudega või inimestega, kes minu meelest on olnud olulised meie kultuuriloos," rääkis Ehin. "Koidulaga räägime näiteks koristamist, abielust, Eesti armastamisest. Ja ta pole lihtsalt üks lihast ja verest naine, seda ta ju ka ammu enam ei ole. Tal on ka selline müütiline joon küljes. Ma loodan, et mul õnnestub julgustada nii noori kui vanemaid neid meie suurkujusid ikka väga kalliks pidama ja endale kuidagi isiklikult lähedaseks kujutlema."

Varem on Ehini sulest ilmunud kümme luulekogu ja kaks novellikogi. "Südametammide taga" on "Paleontoloogi päevaraamatu" (2015) järel autori teine romaan.