Kadri Hinrikus: Tähekeses ilmub Eesti autorite kõige värskem looming
Tänavu 65-aastaseks saanud lasteajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson ja Kadri Hinrikus ütlesid kultuurisaatele "OP", et Täheke on pika eluea jooksul toonud publikuni palju olulist lastekirjandust ning paneb tänaseni rõhku Eesti kirjanike uudisloomingule.
1960. aasta ja 2025. aasta jaanuaris ilmunud Tähekese numbrid on peatoimetaja Martsoni hinnangul piisavalt erinevad. "Aeg on ikkagi vahepeal edasi läinud. Pigem võib rääkida sellest, mis on samaks jäänud. Sama on formaat ehk kuulus joonistusvihiku formaat. Sama on nimi ja võib-olla mõned rubriigid on ka samad," rääkis Martson.
Tähekese toimetaja Kadri Hinrikus lisas, et kindlasti on muutunud ideoloogia. "1960. ja 1970. aastatel oli seda hästi palju. Seda võib ka visuaalselt näha, kui palju ilmus Lenini pilte näiteks," ütles Hinrikus. Martson lisas, et Lenini kõrval figureerisid ka nõukogude armee ja palju muud.
Kuigi pealkiri on mitmetähenduslik, siis esimeses numbris selgitatakse, et ajakirja nimi viitab oktoobrilapse tähekesele. Sellele vaatamata konkreetseid arutelusid ajakirja nime vahetada Martson ei tea. "Vähemalt mina ei ole kuulnud. Ega ma ei ole kogu elu ka siin toimetuses töötanud, ainult viimased 20 aastat. Ma mäletan küll, et ühel raamatumessil lähenes mulle president Lennart Meri, kes käis kangesti peale, et võiks nime ära vahetada. Ma üritasin talle selgitada, et päris nii see ka ei ole ja sõnal "täheke" on ju mitmeid tähendusi," meenutas Martson.
Tänaseks on Martsoni sõnul lugemine teistsugune. "Tänane laps loeb hoopis teistmoodi ajakirja, kui see laps, kes luges seda 60-ndatel. Seda on raske seletada, aga ma olen täiesti veendunud, et laps, kes on harjunud nutitelefoniga, tahaks ka paberkandjal ilmuvat pilti kätega suurendada. Ilukirjandust loetakse võib-olla ka aeglasemalt. Seetõttu on oluline väga selgelt valida välja teemad," selgitas peatoimetaja.
Hinrikus lisas, et Tähekese toimetus on üpris konservatiivsel seisukohal jääda just nimelt paberkandjale. "Kuigi lasteekraan.err.ee lehel on ka võimalik Tähekest lugeda, siis me ei ole näiteks Tiktoki või Youtube'i lisaks võtnud, sest meile tundub, et õigem on ikkagi säilitada paberkandjal lugemise versiooni," ütles ta.
Toimetusele saabub kirjatükke ka oma lugejatelt. "Niisuguseid rosinaid sealt ikkagi leiab, aga võib-olla tundub, et keskmine tase on veidi nõrgem," leidis Hinrikus. Aga lisaks lastele saadavad kirjatükke ka vanemad kirjanikud. Tähekese kaante vahele pääsemiseks on konkurents päris tihe. "Meil on päris pikk järjekord nendele lugudele, mis Tähekeses ilmuvad," lisas peatoimetaja.
Tähekese rollist Eesti lastekirjanduses annab aimu ka asjaolu, et näiteks "Naksitrallid", "Sipsik", "Pille-Riini lood" ja "Klaabu" hakkasid kõigepealt ilmuma Tähekeses. Martson usub, et need lood oleks ka ilma Tähekeseta populaarseks saanud, aga Täheke oli ka kirjanikule endale oluline hüppeplatvorm.
"Läbi aegade ongi Täheke olnud ajakiri, mis paneb üsna palju rõhku Eesti autori uudisloomingule. Nii luule kui proosa puhul. See on meie autorite kõige värskem looming, mis siin ilmub," lisas Hinrikus.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "OP", intervjueeris Ave-Marleen Rei