Kunstivaldkond okupatsioonivõimu sümbolite eemaldamise eelnõud ei toeta
Ehitusseaduse muudatused, mis lubavad eemaldada hoonetelt vaenu õhutavaid okupatsioonivõimu sümboleid, jõuab uuele kooskõlastusringile. Kunstiteadlased ja Kunstiakadeemia ei toeta eelnõud, kuna see võtab otsustusõiguse ära muinsuskaitselt ja annab selle omanikule, kes võib juhinduda kunstiliste väärtuste asemel näiteks majanduslikest põhjustest.
President Alar Karis jättis kaks aastat tagasi välja kuulutamata seaduse, mis lubaks punasümboolikat ja vaenu õhutavaid kujutisi avalikust ruumist teisaldada, põhjusega, et seaduse muudatused on ebamäärased ja põhiseadusega vastuolus. Lähinädalatel jõuab täiendatud eelnõu uuele ringile riigikogu majanduskomisjoni ette, kuid valdkonna inimesed ei ole sellega rahul.
"Sisuliselt antakse otsustusõigus hoonete ja rajatiste eksterjööride, interjöödide, fassaadide jm elementide üle omanikule, kelleks võivad olla KOV või eraomanikud. Ära võetakse otsustusõigus asutustelt, ekspertidelt, ennekõike muinsuskaitseametilt, kellele riik on andnud otsustusõiguse. Seda võib võtta ka suukorvistamisena," rääkis kunstiajaloolane ja EKA õppejõud Linda Kaljundi.
Seadus puudutab nii avalikke hooneid, monumente, korterelamuid kui ka eraomandis olevaid ehitisi ja rajatisi.
"Kas sümbol või kujund, mis on hoonel, kujutab vaenu või poolehoidu? See on laialt tõlgendatav ja annab võimaluse kuritarvitusteks. Me teame ju, et siin võivad olla mängus kinnisvarahuvid, asutuste huvid midagi laiendada, lammutada, kitsendada või laiendada. See võib anda selleks mugava ettekäände," lisas Kaljundi.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild seletas, et muinsuskaitseametil on kaasa rääkimise võimalus siiski olemas.
"Meie soov oli, et muinuskaiste ametil säiliks võimalus kaasa rääkida hoonete puhul, mis on kultuurimälestised või asuvad muinsuskaitse alal. Meie poolne ettepanek oli, et kui sellise hoone omanik soovib nõukogude sümboolikat eemaldada, siis tuleb tal esitada enne tööde alustamist teatis muinsuskaitseametile ja seejärel on ametil võimalus esitada talle kümne päeva jooksul tingimused, millega tagatakse, et tööd viiakse läbi nii, et mälestis säilib talle parimal moel," selgitas Sild.
Riigikogu majanduskomisjoni kinnitusel tuleb täiendatud seaduseelnõu komisjoni ette lähinädalatel. Kui riigikogu eelnõu heaks kiidab ja president selle taas tagasi lükkab, saab riigikogu selle vastu võtta ainult läbi riigikohtu otsuse.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Aktuaalne kaamera"