Raamatut kirjutades mõistis Soomets taas, kui raske on head luuletust kirjutada. "Mida üks kirjanik kirjutades enda kohta ikka teada saab? Saab teada oma võimete alampiiri ja ülempiiri sellel hetkel; saab kas millelegi pihta või ei saa; on korraks väga õnnelik ja siis on pikalt õnnetu. Selle raamatuga sain kõike seda kogeda ja taaskord teada."

Soomets on veendunud, et sõnal on vägi. "Sõna on energia. Kindlasti tuleb lahku lüüa räägitud sõna ja kirjutatud sõna, sest kui me heli tekitame, see on füüsiline ja sellel on füüsiline energia, aga on veel teistsuguseid sõnu. Kui me räägime kirja pandud sõnadest näiteks luules, siis ega seal ei ole ainult sõnade vägi. Luuletus võib olla näiteks väga lühike, aga need, mis seal kannavad, on pausid sõnade vahel," tõi ta välja.

Soometsa jaoks on oluline, et luuletaja oleks aus. "Minu jaoks on iga luuletus nagu teekond või tahtmine teada saada, kuidas asjad on, sest luuletus on tihti targem kui selle autor ise. Kui sa selle teadatahtmise juures aus ei ole, siis mis mõttega sa seda teed."