Maarja Pärtna: kriise ei saa üksinda lahendada, need vajavad kollektiivseid vastuseid
Kultuurkapitali kirjanduspreemiatel luule kategoorias nomineeritud Maarja Pärtna rääkis, et tema luulekogu "Ülestõusemise serval" on tõukunud tundest, et erineva tempoga kulgevad kriisid on saanud elu osaks ja on tagumine aeg teiste inimestega koostööd teha.
Pärtna rääkis, et luulekogu "Ülestõusemise serval" on reaktsioon praeguse aja kriisidele. "See raamat koosneb seitsmest luuletsüklist, mis tegelevad vastandlike tunnetega – hirmu ja julgusega, üksilduse ja lähedusejanuga, tõrjutuse ja sõprusega."
Visuaalselt on raamat jaotatud kaheks osaks. "Selle alguspunkt on kolm aastat tagasi alanud Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ja see hirmutunne, mida ma tundsin, samuti vajadus selle tundega tegeleda. Sellest räägivad kolm esimest tsükklit selles raamatus," tutvustas Pärtna. Raamatu teine pool, neli viimast tsüklit räägib sotsiaalökoloogilisest muredest.
"Samuti on siin mälestusi lapsepõlvest Ida-Virumaal, üles kasvamisest küllaltki kasinates oludes ja samuti keskkonnareostusest, kuna see piirkond, kus ma üles kasvasin, on põlevkivitööstusest ajalooliselt küllaltki mõjutatud olnud. Aga samas ma ei ole enda perekonna kaudu selle tööstusega kunagi seotud olnud ja arvan, et olen üks neid inimesi, kes on kogenud selle tööstuse negatiivseid keskkondlikke ja sotsiaalseid mõjusid," rääkis autor.
Pärtna lausus, et tervikuna on "Ülestõusemise serval" tõukunud tundest, et erineva tempoga kulgevad kriisid on saanud elu osaks ja on tagumine aeg kultiveerida endas toibumisvõimet ja oskust teha teiste inimestega koostööd. "Sest kriisid oma iseloomult, olgu see julgeolekukriis või ökoloogiline kriis või kasvav sotsiaalne ebavõrdud ühiskonnas, neid ei saa keegi üksinda lahendada ei, need vajavad kollektiivseid vastuseid."
Toimetaja: Karmen Rebane