Maimu Bergi jutukogu "Abitu armastus" koondab kaante vahele 22 lugu. Autor selgitas, et raamat sündis juttudest, mis pika peale kokku kogunesid. "Mõned olid tellimustööd, mõned tulid iseendast välja – tahtsin kirjutada ja kirjutasin."

Teistele inimestele Berg kirjutades ei mõtle. Ta sõnas, et kirjutamine on üks vähestest asjadest, mis talle meeldib – seetõttu ta seda teebki. "Minu elus on praegu väga vähe naudinguid, on ainult palju kohustusi ja palju asju, mis mulle ei meeldi, näiteks ei meeldi mulle hommikuvõimlemine, ma ei tegele sellega," lausus ta. "Üks väheseid asju, mis mulle praegu meeldib, on kirjutamine. Ma kirjutan ja mind isegi ei huvita enam, kas see on kellegi meelest hea või halb, kas ma kuulun kuhugi või ei kuulu. Ma teen seda iseenda jaoks."

Seda, et kirjanik peab aus olema, Berg ei arva. "Las olla ausad need, kellelt seda oodatakse," märkis ta. "Ma vedasin aastaid Helsingi raamatumessil paneele. Seal kerkis mitu korda esile see küsimus, et kui aus peab kirjanik olema ja kas kirjanik tohib valetada. Lugejad olid rohkem selle poolt, et kirjanik ei peaks valetama. Kirjanikud jäid rohkem sellele seisukohale, et kirjanik võib valetada. Mina ei ole siin kohtumõistja, aga ma arvan, et mis kirjandus see on, kui isegi valet ei ole."