Paljudes meelelahutusvõistlustes edukalt osalenud Saara Pius tõdes, et kui ta ei oleks vabakutseline ja ei saaks ise oma graafikut sättida, siis selleks arvatavasti aega jääks. Samas ta lisas, et vabakutselise näitlejana Eestis, kus näitlejaid on palju, väga palju valikut ei ole.

"Eks ma ikka aeg-ajalt pean ikka valima ka. Kas siis sisetunde järgi või pean aega kuidagi vastavalt sättima. Aga see vabakutselisus on natuke bipolaarne. Ühel hetkel on sul pool aastat graafikus täielik tühjus. Juba mõtlen, et pean uue ameti leidma, kerinud CV keskusi ja ülikoolide õppekavasid. Mõelnud, et mida siin elus veel teha saaksin. Ja siis järgmisel hetkel võib tulla viis telefonikõnet ja sada miljon projekti korraga kolme kuu jooksul nii, et sul pole aega hingata, süüa ega juua," nentis Pius.

"Rutiini ei ole, aga samas ma olen oma aja peremees. Ise sätin kõik vastavalt graafikule, kuidas me abikaasaga laste kõrvalt saame ja jõuame. Selles mõttes on tore. Ma olen tänaseks käinud läbi peaaegu kõik teatrid, mul on tutvusringkond väga lai ja see on ülimalt rikastav, aga samas kui ma abikaasat kõrvalt jälgin, siis vahel on ikkagi kadedus hinges," kurtis Pius.

"Esiteks, sest tema saab minna ja tulla tööle kümne minutiga, mina pean sõitma neli tundi erinevatesse Eesti nurkadesse," sõnas Pius ning lisas, et vahel teda kurvastab ka kuuluvustunde puudumine, mis tuleks koduteatriga kaasa. "See on inimesele väga loomuomane tunne. Minul ei ole hooaja alguse või lõpu pidusid, suuri sünnipäeva pidustusi, preemiate jagamisi. Mina löön iseendaga kodus kokku," rääkis Pius.

Pius lisas, et Tallinnast väljapool asuva teatriga liitumine oleks keeruline, sest lapsed on veel väikesed ja esmajoones peab ta olema ema. "Koduperenaine, naine oma mehele, iseendana ka terveks jääma. Aga Tallinnas oleksin ma muidugi valmis mõne teatriga liituma," ütles ta.

Kuigi ühe alternatiivse karjäärina võiks Piusi kujutada ette lauljaametis, siis näitleja jaoks see mõeldav ei ole. "Selleks peab olema täitsa teise närvikavaga inimene. Ma ikka värisen nagu haavaleht. Kardan laulmist kõige rohkem siin maailmas. Võib-olla oskan seda varjata, aga see on üks hirmutavamaid asju minu meelest," naeris Pius.

"Eks selles hirmus on killukesi-mälestusi lapse- ja nooruspõlvest. Vanaemade sünnipäevadel ja juubelitel pidin teiste ees esinema, sellest võis jääda mingisugune halb mälestus. Ja ka erinevatest võistlustest. /.../ Lauldes oled sa nii haavatav, sa oled sina ise. Sul on kaks väikest laululihast ja kui nendega midagi on, siis kõik on nähtav ja kuuldav. Teatrilaval saad kuidagi välja vusserdada," selgitas Pius, kelle jaoks häälnäitlemine on see-eest väga lõbus ja meeldiv tegevus.

Ühismeedias võib Piusi kohata ka suunamudijana. Erinevate koostööde valimine on Piusi sõnul suuresti sisetunde küsimus. "Loomulikult ei tee ma hasartmängule ja alkoholile reklaami. Sotsiaalmeediatöö tuli minu juurde siis, kui ma jäin lastega koju ja see oli minu jaoks kuidagi hea viis tunda, et ma olen veel maailmas olemas ja ärge unustage mind. See oli ka tore lisatöö, mida mähkmed-toitmine-kussutamine rutiini vahele teha. Sain tunda, et mul on veel mingi asi siin maailmas ja kuidagi kandunud tänasesse päeva välja ning kasvanud aina suuremaks," selgitas Pius.

"Aga nüüd ma tunnen, et olen sellest natukene väsimas. Võtan aina vähem töid vastu ja tahan ikkagi keskenduda teatrile, sellele, mida ma olen õppinud ja see on minu jaoks ikkagi number üks," lisas ta.

Temufi teatris osaleb Pius suvelavastuses "Ma armastasin sakslast". "Ma saan täitsa aru, et ilmumise ajal mõjus see ilmselt väga provotseerivalt. Kuidas me nüüd siin seame eestlust ja rahvuslust küsimärgi alla. Mõne jaoks mõjus ilmselt pessimistlikult. Aga Tammsaare on klassika, ajatu ja mõjub igas ajas omal kohal. Ega me ilmaasjata tema lugusid teatrilaval ja kinos pidevalt kohta," leidis Pius.

"Kui ma ise seda raamatut lugesin, siis pean tunnistama, et esimesed pool raamatut oli ka mul natukene kulm kergitatud. Ilmselt tänapäeva noore primitiivne mõtlemine, sest nende armastus oli nii summutatud ratsionaliseerimise ja liigse mõtlemise alla. Ma oleksin tahtnud nendele noortele öelda, et pange oma mõistus korra lauale ja laske oma hingel, südamel ja kehadel töötada," rääkis näitleja.

"Tänapäeval on võib-olla just vastupidi, et hakatakse kohe füüsilisega pihta ja siis kui hiljem vaimselt järgi jõutakse, siis saadakse aru, et väga koos ei toimita," muigas Pius ning lisas, et omamoodi ilu oli ikkagi ka tolle aja kurameerimises.