Viimased kuus aastat on ta elanud ja õppinud Saksamaal ja Šveitsis. Oma bakalaureusekraadi sai ta Franz Liszti nimelises muusikakõrgkoolis Weimaris. Magistriõpingud lõpetas ta Šveitsis Berni Kunstide Kõrgkoolis. Nüüd on ta Eestis tagasi.

"Eestis on ju nii hea elada. Seda teavad kõik," sõnas Kalk, kes tegutseb kitarristina umbes viies eriilmelises koosluses. "Tihtipeale mängimegi originaalmuusikat ja tihtipeale bändi liider toob selle muusika kaasa. Seepärast on ka neid erinevaid koosseise nii palju," selgitas Kalk.

Välismaal läbitud õpingutest on Kalk saanud enda sõnul kõige rohkem julgust. "Julgus olla see, kes ma olen muusikuna ja võib-olla ka inimesena. Eelkõige sain seal aru, millist muusikat ma mängida tahan," sõnas Kalk.

Asjaolu, et Kalk on naiskitarrist, muusik oluliseks ei pea. "Lõppkokkuvõttes tahavad kõik nautida head muusikat. Mitte, et tahaks just naise kirjutatud või mängitud muusikat kuulata. Tahaks lihtsalt kuulata muusikat, mis meeldib," leidis Kalk ning lisas, et naiskitarriste on tõesti praegu rohkem pildis.

Äsja täispika albumi avaldanud Kalk tõdes, et tal on tung ka ise muusikat kirjutada. "Kui rääkida uuest albumist, siis võiks öelda, et see on üsna ekspressiivne. Ja ajendab muidugi muusikat kirjutama mingisugune hästi tugev kogemus, midagi, millest tahaks kirjutada ja mis vajab transformeerimist," sõnas Kalk ja lisas, et uuele albumile jõudis mitmeid universaalseid hingepiinu, kaotuseid, võite.

"Tung muusikat kirjutada tuleb pigem kaotustest, sest rõõmsaid asju ei ole vaja millekski muuks muuta. Rõõm ise on juba nii tore," sõnas Kalk ning soovitas albumit kuulata tervikuna, sest ühe albumilt välja tõstetud loo põhjal üldpilti kätte ei saa.