Kaeral õnnestus tänavust kirjanduspreemia laureaati näha esinemas ühel Brüsseli kirjandusfestivalil. "Olen teinud seni tagajärjetuid katseid kutsuda teda ka Headread festivalile. Ma ei tea, kas ta nüüd oma aina kasvava rahvusvahelise kuulsuse tuules on hakanud ka inglise keeles esinema või mitte, aga Brüsselis esines ta tõlgi vahendusel," meenutas Kaer.

Kaer lisas, et ka Eesti lugeja võib vabalt Krasznahorkai loominguga tutvuda. "Eesti keeles on ilmunud kaks tema raamatut – "Saatana tango" 2019. aastal, mille tõlkis Siiri Kolka, ja "Viimne hunt" 2018. aastal, mille tõlkis Reet Klettenberg. Ega neil tõlkijatel tema tekstidega liiga kerge pole olnud, sest need on väga keerulised, laused on pikad, väga keeruline on kogu seda stiili edasi anda ja autor ei tule lugejale väga vastu," tõdes Kaer.

"Ning ega see meeleolu seal ka liiga roosiline ole. Võib arvata, et ta väljendabki niisuguseid apokalüptilisi ja hukatust ennustavaid meeleolusid, mis meie maailmas leiavad täna suuremat vastukaja kui mõni rõõmsameelsem kirjanik," lisas ta.

"Aga sellest hoolimata, et tema teosed on üsna raskesti loetavad, tõmbavad nad ikkagi lugeja endasse ja ei taha sugugi lahti lasta. Nii et ma ikkagi soovitan teda lugeda ja minna tema tekstiga kaasa."

Kaera sõnul on pigem haruldane, et ühelt tänapäeva Ungari kirjanikult on tõlgitud lausa kaks teost. "Tegelikult on eestlased suhteliselt umbusklikud neile tundmatute kirjanike raamatute suhtes ja neid päris kindlasti ei saada ka suur müügiedu. Räägin kogemusest, mis on ka Varrakul Ungari kirjanike avaldamisega," selgitas Kaer.

Lisaks Nobeli kirjanduspreemiale ja paljudele muudele auhindadele pälvis Krasznahorkai 2015. aastal ka rahvusvahelise Bookeri preemia. "Ta esitati sellele uuesti ka 2018. aastal ja lisaks sellele on ta saanud kõikvõimalikke auhindu nii Euroopas kui ka Ameerikas," sõnas Kaer, lisades, et Krasznahorkai teostest on vändatud ka filme, mis paistavad silma meeleoluga, mis sarnaneb süngusega kaantega vahel.