Ehk on teile viimastel aastatel silma jäänud juhud, kus mõni ühismeediaplatvorm palub teil tutvuda kogukonnareeglitega. Nende reeglite eesmärk on sõnastada põhimõtted, millest iga kasutaja peab platvormi kasutades kinni pidama. Kui inimene teeb postituse, mis on nende reeglitega vastuolus, siis on oht, et postitus eemaldatakse või halvimal juhul kaotab inimene sootuks ligipääsu oma kontole.  

Postituse sobivuse hindamisel on olulisel kohal sõnavara, mistõttu teatud sõnade pruukimine võib lõppeda postituse mahavõtmisega. Üks ilmekas näide siinkohal pärineb ingliskeelsest Tiktokist. Teadupäraselt eemaldatakse seal postitusi, milles kasutatakse surma või enesetapuga seotud sõnu, nagu näiteks death (ehk surm), kill (ehk tapma) või murder (ehk mõrv). Vältimaks algoritmide tsensuuri, hakkasid inimesed kasutama keelatud sõnade asemel peitesõnu. Nii võetigi sõna kill ehk tapmise asemel kasutusele mõiste unalive ehk otsetõlkes mitteelus või mitteelustama. 

Samuti on väga levinud tujukujude kasutamine peitesõnadena. Näiteks järgmine kord, kui keegi saadab mõne köögi- või puuvilja tujukuju, siis tasub üle vaadata, kas inimene soovib rääkida baklaažaanidest ja virsikutest, või hoopis kellegi kehaosadest. 

Taolist peitesõnadega pikitud keelepruuki hakati inglise keeles tähistama mõistega algospeak, mida võiks eesti keeles nimetada algolektiks. Kuigi algolekt seostub eeskätt ingliskeelse ühismeediaga, siis paralleelseid näiteid leidub ka eestikeelses ühismeediaruumis. Näiteks sõnaga linnuäpp, milles esimene sõna asendatakse mõnikord lindu kujutava tujukujuga, hakati tähistama Twitteri rakendust (eriti pärast seda, kui Twitter nimetati ümber X-iks). 

Kokkuvõttes pole algolekt nähtusena midagi uut siin päikese all. Salakeelt on kasutatud varem nii teistes veebikeskkondades (näiteks mängudes ja jututubades), kui ka veebiruumist kaugemal (näiteks muusikas ja kirjanduses).

 ***

Lisalugemist

Huvi korral loe Adam Aleksici raamatut "Algospeak: How Social Media Is Transforming the Future of Language" (2025).