Rannarootslaste ajalugu ulatub vähemasti tuhande aasta taha. Tänapäeval on eestirootslasi siinmail alles alla tuhande. Üks neist, Jana Stahl on aastaid teinud kõik selleks, et oma esivanemate unikaalset kultuuri ja pärandit hoida ja teistelegi tutvustada.

Stahl selgitas, et rannarootsi kultuuriruumiks arvestatakse kohti, mis enne teist maailmasõda olid rootslastega asustatud: Ruhnu, Vormsi, osa Hiiumaast, Noarootsi, Nõva, Vihterpalu, Osmussaar, Pakri saar, Naissaar.

Möödunud aastal nägid ilmavalgust vanarootsi rahvarõivaste raamat, rannarootslastest räägib Eesti Rahva Muuseumi näitus ja ka sügisene mardilaat tutvustas just rannarootsi kultuuri.

"Rannarootsi kultuur on praegu oma renessanssi läbimas. See on tulnud uuest strateegiast, mida meile umbes viis aastat tagasi hakati tegema. Selle mõju on olnud selline, et kui Vormsi varem ei maininud, et ta on rannarootsi saar, siis täna ta seda kindlalt ütleb," lausus Stahl.

Tema sõnul on viimase viie aastaga rannarootsi identiteet märgatavalt tugevnenud.  

"Oluline on see, et kuna suurem osa meie populatsioonist asus ümber Rootsi, nende puhul on järgmised põlvkonnad riigirootsistuvad ja see on nende jaoks võib-olla on natukene kaduv maailm. Siis on tore, kui kultuur tuleb Eestisse tagasi, sest siin on see lugu alguse saanud, siin on kõik need lood, maastik, keskkond. Võib-olla ei olegi meid väga palju, aga tähis on, et see lugu läheb edasi ja me räägime sellest nii, et me oleme ise selle loo keskmes."