Tänavu möödub 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise Uku loomisest. Tuhandeid käsitöölisi ühendanud võrgustik hoidis elus põlvest põlve pärandatud oskusi ja tõi rahvusliku käsitöö paljudesse Eesti kodudesse. Uku toodangu hulka kuulusid käsitsi kootud ja heegeldatud kampsunid, kindad, rätid, metallehted, nõud, sepised, korvid ja paljud muud käsitööesemed.

Uku võimaldas käsitööhuvilistel üle Eesti lisasissetulekut teenida. Koondise kunstnikud otsisid esemekavandite loomiseks inspiratsiooni Eesti eri paikadest, kus olid säilinud oskused, mustrid ja motiivid. Toodete kavandamisel lähtuti rahvakunstipärandist, muu hulgas Eesti Rahva Muuseumi jt muuseumide kogudest.

"Hästi sotsiaalne töökoht, kus inimesed said omavahel hästi läbi ja kõigil oli võimalus lisaraha teenida," meenutas Anu Raud, kes töötas Ukus kunstnikuna aastatel 1966–1969 ja on üks uue näituse kuraatoritest. Raua sõnul oli Uku vundamendiks ja tõukelauaks paljudele hilisematele käsitööseltsidele ja -kogukondadele.

Ka kuraator Ülle Jäe sõnul tõstis Uku rahvakunsti väärtust ühiskonnas. "Oluline oli see, et pärandtehnoloogia, teadmised ja oskused hoiti elus ja anti edasi. Ilma Ukuta oleks tõenäoliselt jäänud mõningane auk," lausus ta.

Uku tegevus lõppes 1994. aastal, mil ettevõte erastati ja tootenäidiste kogu anti üle Eesti Rahva Muuseumile. Esimesed Uku esemed jõudsid ERMi kogudesse juba 1967. aastal. ERM-is on hoiul ligi 3300 Ukugaga seotud säilikut, sealhulgas esemed, fotod ja arhiivimaterjalid.

Heimtali muuseumi peamajas saab tutvuda Uku tuntumate kunstnike ja viljakamate meistrite loominguga, rahvamajas aga näeb läbilõiget Uku laialdasest sortimendist, sealhulgas rahvarõivaid, kudumeid ja ehtekunsti.

Näitus "Uku. 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise loomisest" on ERM-i Heimtali muuseumis avatud 13. maist kuni 30. septembrini.