Berliinis on Schaubühne teatri piletid pidevalt välja müüdud, viimastel aastatel on aga "Vägivalla ajalugu" pidevalt mööda Euroopat ringi käinud. Läti on järjekorras juba 18. riik, kus Ostermeieri lavastus publiku ette jõuab. "Vägivalla ajalugu" etendub saksa keeles läti- ja ingliskeelsete subtiitritega, lavastus sisaldab alastust ning alla 18-aastaseid lapsi ei lubata teatrisse ka vanemate saatel.

Ostermeier ütles ERR-ile, et teda paelus "Vägivalla ajaloo" juures eriti see, kuidas Edouard Louis suutis ühe traumaatilise öö kaudu rääkida lloo, mis on korraga isiklik ja poliitiliselt laetud. "Mul on väga hea meel, et saame lavastust mängida ka Riias, eriti olukorras, kus rahvusvaheline kultuurivahetus Balti riikides on muutumas üha olulisemaks."

Oma lavastajateed alustab Ostermeier 1990. aastatel, esmalt Deutches Theateris, aga alates 1999. aastast on ta põhiliselt seotud just Schaubühne teatriga. Tema lavastused on tuntud sotsiaalse teravuse ning julgete vormimängude poolest, ta on teinud koostööd ka näiteks Cate Blanchetti ja Isabelle Huppert'iga. Oma lavatöödega on ta käinud paljudel teatrifestivalidel, 2011. aastal pälvis Ostermeier oma panuse eest teatrikunsti ka Veneetsia biennaalil Kuldlõvi.

Thomas Ostermeieri "Vägivalla ajalugu" valmis 2018. aastal ning põhineb prantsuse kirjaniku Édouard Louis' autobiograafilisel romaanil, mis on tõlgitud kümnetesse keeltesse, eesti keeles teos ilmunud ei ole. Raamat on inspireeritud autori elus tegelikult aset leidnud sündmusest: jõuluõhtul lõpeb juhuslik kohtumine võõraga vägistamise, ähvarduste ja füüsilise vägivallaga. Peategelase õe, politsei ja teda aidata püüdvate meditsiinitöötajate reaktsioonid paljastavad rassismi ja homofoobia jätkuva kohalolu kaasaegses ühiskonnas.

Eesti keeles on ilmunud kolm Edouard Louis' teost: Tõnu Õnnepalu tõlkes "Muutuda: meetod" ning Heli Alliku tõlkes "Kes tappis mu isa" ja "Ühe naise võitlused ja metamorfoosid", viimane neist jõudis sel aastal ka Oliver Reimanni käe all Eesti Draamateatri lavale.