On viljalõikuse aeg, tuntud luuletaja Heino Hõbemägi saabub kolhoosi "Vesiroos" inspiratsiooni ammutama, kuid kohalikud hakkavad teda pidama uueks agronoomiks. Saabub ka uus agronoom Heino Jaanus, kes arvatakse aga olevat tunnustatud luuletaja.

Lavastaja Peeter Volkonski avastas Paul Kilgase vodevillina kirjutatud loo juhuslikult. Suvelavastust välja tuues polnud tema eesmärk kolhoosikorda ülistada või maha teha, palju olulisemad selles loos on eksituse tõttu tekkivad inimsuhted. Lavastusele lisab hoogu see, et tegevus on toodud tänapäeva.

"Esiteks ei ole siin mingit nostalgiat, teiseks, ei ole siin mingit mõnitamist. Nali on hoopis mujal. See kolhoos "Vesiroos" on lihtsalt see koht, kus see toimub. Põhiline on ikkagi eksituste komöödia, inimeste ihalus õnne järele," selgitas lavastaja "Aktuaalsele kaamerale".

"Volkonski on toonud siia natukene sellist volkonskilikku tänapäeva mahlasust, kui nii võib öelda. Ja loomulikult uued tegevusliinid, mida Kilgas tollel ajal ei oleks osanud ette kujutadagi, et laval võiks midagi sellist sündida," lisas kombainer Oskar Säki rollis lavale astuv Silver Kaljula.

Lavastaja kasutab selles lavaloos palju harrastusnäitlejaid, kes lisavad tavaliste kolhoosnike karakteritele veenvust.