Kalda sõnul on Biblioteegi püsikliendid poega väga lojaalsed. Tema hinnangul on umbes pooled poes käijatest juba tuttavad näod ning sageli teavad müüjad klientide nime ja raamatueelistusi.

"Hakkasime kohe algusest peale, kui me poe asutasime, püsikliente koguma. Tänaseks võin uhkusega öelda, et meil on üle 1000 püsikliendi, mis võib-olla sellise väikese Tartu sõltumatu raamatupoe kohta ei olegi nii vähe," rääkis ta Klassikaraadio saates "Delta".

"Kui me näiteks uudiskirja välja saadame, siis selle avab enam kui pool lugejatest, nii et sellised toredad väikesed detailid näitavad, et raamatupoe külastajad ja sõbrad on äärmiselt lojaalsed."

Väikese sõltumatu raamatupoe üheks eeliseks peab Kalda võimalust soovitada inimestele raamatuid isiklikult. Poes töötavad inimesed tunnevad tema sõnul paljude klientide lugemismaitset ning saavad soovitusi teha nende varasemate eelistuste põhjal. "Kuulame nende eelistusi, märksõnu ja vastavalt sellele saame siis ka seda head lugemiselamust soovitada."

Biblioteegi klientide vanus ulatub Kalda sõnul lastest eakateni. Poe vanim püsiklient on 91-aastane Maie, kes elab raamatupoele lähedal. Koos tähistati Biblioteegis ka tema 90. sünnipäeva. Nooremate klientide seas on palju lapsi ja lastele on poes ka lugemispassid.

Biblioteegi asukoht Aparaaditehases Pauluse bussipeatuse lähedal toob poodi ka juhukülastajaid. Klaassein eraldab poodi tänavast ja bussipeatusest ning Kalda sõnul astuvad vahel poodi inimesed, kellel on bussi saabumiseni aega. Suvel käib poes ka palju turiste. Neile pakutakse muu hulgas Eesti kirjanduse tõlkeid, aga ka kirjandusliku kujundusega postkaarte ja T-särke.

"Aga üldiselt ei ole juhukülastajad ei ole igapäevased. Meil käivad ikkagi sageli need, kes juba on kord tulnud ja saanud aru, et vot see on see pood, kuhu ma tahan oma raha jätta," lausus poepidaja ja tõi välja, et enim meeldib klientidele nende kureeritud raamatuvalik.

Lisaks kirjandusele peab Kalda oluliseks raamatupoe kogukondlikku rolli. Biblioteegis toimub kord kuus raamatuklubi ning mitmesuguseid üritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.

"Inimesed tahavad suhelda ja jagada oma lugemismuljeid. Kõike seda saab siin väikses poes teha," sõnas ta.

Biblioteegi sünd sai alguse kirjanduslinnast

Kalda ei ole erialalt kirjandusega seotud. Enne Biblioteegi loomist töötas ta Tartu kultuuriametnikuna ning oli seotud protsessiga, mille käigus Tartu soovis saada UNESCO kirjanduslinnaks. Tartu sai UNESCO kirjanduslinna tiitli 2015. aastal.

Kalda rääkis, et ta nägi maailma kirjanduslinnu külastades seal väikeseid sõltumatuid raamatupoode ning tekkis mõte, et ka Tartus võiks selline pood olla. Oma poe rajamiseks osales naine Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsiooniprogrammis ning kogus raha ka Hooandja kaudu. Poe käivitamiseks saadi Hooandjast ligi 200 toetust.

Biblioteegi meeskonnaga liitus peagi ka luuletaja Joosep Vesselov, kes on seal tänaseni tegev. Kalda sõnul tuleb väikese iseseisva raamatupoe pidamisel aga suuresti ise kohal olla, sest poe pidamist täielikult teistele töötajatele delegeerida. "See ei tule majanduslikult välja ja see tegelikult ei ole ka selle asja mõte," leiab ta.

Biblioteek alustas viiendal tegutsemisaastal ka kirjastustegevust. Esimese raamatuna ilmus Hollandi arhitekti ja luuletaja Klaske Haviku luulekogu eestikeelne tõlge "Teie edasine".

Havik on Eestiga seotud alates 1990. aastatest. Ta on külastanud sageli Eestit ja Soomet, teinud koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga ning kirjutanud Eesti linnaruumi arengust.

Raamatu tõlkimise idee pakkus Biblioteegile välja tõlkija Urmo Mets, kes on samuti arhitekt ja luuletaja ning tegutseb Aparaaditehase kogukonnas.

Järgmiste raamatute kohta kirjastusel Kalda sõnul praegu kindlaid plaane ei ole. "Natukene vaatame, kuidas sellel läheb ja siis teeme uusi plaane," lausus Kalda.

Kalda sõnul on iseseisva raamatupoe püsimajäämine suur väljakutse, mis sõltub klientidest ja sellest, kas inimesed peavad sellist kohta vajalikuks. Samas on tal järgmisteks aastateks palju ideid.

"Plaane on kohutavalt palju, ideid on kohutavalt palju, loodetavasti peame ka füüsiliselt vastu, sest nagu alati sõltub selliste väikeste ettevõtmiste puhul väga palju mõnest inimesest," tõdes ta.