Eestis maksustatakse kontserdi- ja kultuurisündmuseid 24-protsendilise käibemaksuga, mis on oluliselt kõrgem paljudest Euroopa riikides. Kultuurikorraldajad on sellest kohtuvalt teinud ettepaneku langetada kultuurisündmuste piletite käibemaksu üheksale protsendile, et kultuur oleks kättesaadav ja elujõuline.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega ilmneb, et nii lähiriikides kui kaugemal kehtivad kultuuriüritustele käibemaksu erisused ning maksumäär on Eestiga võrreldes oluliselt madalam. Näiteks Lätis, Taanis ja Islandil on kultuuriürituste käibemaks null protsenti.
Aga ka Soomes, kus käibemaksu standardmäär on 25,5 protsenti ehk Eestist kõrgem, on kultuurivaldkonnas käibemaks 13,5 protsenti. Rootsis on kontrast veelgi suurem – kui muidu on käibemaks 25 protsenti, siis kultuurisektorile on kuus portsenti.

Ka suurriikides Prantsusmaal ja Saksamaal jääb kultuuriürituste käibemaks Eestist kõvasti kõvasti alla, olles vastavalt seitse protsenti Saksamaal ja 5,5 protsenti Prantsusmaal.

See tähendab, et teatri-, kontserdi-, kino- ja muuseumipiletite hinnad, aga ka raamatud ja perioodika on Eestis selle võrra kallim. Festivalide ja üritustekorraldajate jaoks tähendab see aga, et rahvusvahelisi artiste on Eestisse kutsuda sellevõrra kallim ja keerulisem.

Korraldaja: festivalide korraldamine ei ole Eestis äriprojekt

Tänavune festivalisuvi oli korraldajate sõnul hea, kuid kõrge käibemaksu tõttu võivad ka pealtnäha õnnestunud üritused lõppeda kulude-tulude nulli jõudmise või veel hullem – kahjumiga.

Tarmo Sikk korraldas suvel kahte muusikafestivali: 13. korda toimus rändfestival Võnge ja uue tulijana toimus festival Tartu Punch. Võnkega jõuti esimest korda üle kümne aasta uuesti plussi, Tartu festivaliga veel mitte.

"Festivalide korraldamine ei ole Eestis mitte kellegi jaoks eriline
ettevõtlus või äriprojekt, aga loomulikult on plaan plussi tulla. Kui me räägime rahvusvahelise haardega festivalist, siis üks esimene punkt, mis tasuks välja tuua, on see, et suvefestivalide puhul, kui me book'ime välisartiste, siis me sisuliselt oleme olukorras, kus me maksame artistidele kuni 24 protsenti rohkem," rääkis Sikk.

Sarnaselt draamateatri "Rahamaale" käis hiljuti Lätis külalisetendusi andmas ka teater Vanemuine. Teatrijuht Aivar Mäe sõnul ei ole väliskoostööde puhul eesmärk tulu teenimine, kuid käibemaksu erisus tekitab tuntava konkurentsi vahe Eesti ja Läti kultuurikorraldajate ja publiku jaoks.

"Kui rahvusteater Vanemuine teenib piletitulu aasta neli miljonit eurot, siis sellest üks miljon läheb meil käibemaksuks. Kui Läti ooper teenib neli miljonit eurot, siis tal läheb käibemaksuks null eurot. Tänu sellele, et neil on käibemaks null, on Lätis teatripiletid odavamad. Lätis on piletid tavaetendustele miinimum 15 eurot ja maksimum 55 eurot, minu teada on Eestis 25 eurot ja 69 eurot. Ongi käibemaksu võrra kallim," rääkis Mäe.