Septembri kolmandal nädalavahetusel kõlas ja lõhnas Viljandi tavapärasest erinevalt ning oli täidetud sünnipäevale iseloomuliku toreda elevusega. Reede hilisõhtul veeresid linna tõusudel ja langustel koos paarsada jalgratast saadetuna kellade ja pasunate koorist. Esimest korda külastas Viljandit pealinnas end tugevalt positsioneerinud Tour d´ÖÖ.

Laupäeval rippusid umbes paarikümne majapidamise aiaplankudel teist eluringi ootavad rõivad. Samuti esimest korda, kuid seda kogu vabariigis, toimus Gregor Tauli initsieeritud tänavaturg. Lisaks muutusid mitmed ootamatud paigad kontserdilavadeks, kust alates laupäeva pärastlõunast pühapäeva varahommikuni kostus meloodiline, unelev ja hingeline indie-muusika.

Seda eeskujuliku kogukonna algatuse maiku toredust raamis Erkki Pruuli ja Annika Aru ning nende meeskonna teist aastat toimuv suurepärane algatus Viljandi Music Walk. Et laupäeval tähistas Viljandi 731. sünnipäeva võib pidu nimetada kingiks linnale. Loodetavasti hindavad linna esindajad kinki kõrgelt, sest järjepidevuse korral on Music Walkil kunstilise väärtuse kõrval ka oluline majanduslik roll. Muusika, meeldiv seltskond ja kaunis ümbrus meelitavad Viljandisse käima külalisi ka väljaspoolt jättes neile linnast usutavasti kustumatu mulje, mis neid kordusvisiidiks või isegi alaliselt tagasi kutsub.

Viljandi Music Walki kontsertprogrammi esimese ametliku muusikalise etteaste tegid isa ja tütar Robert ja Lotte Jürjendal, kelle ühisprojekti olid oskuslikult ja läbimõeldult kombineeritud kahe generatsiooni oskused ja anded. Roberti meisterlik kitarrikäsitsus ja Lotte eksperimenteerivad vokaal ja süntesaatoripartiid kombineerusid täiuslikuks lõputa trippivaks teekonnaks.

Jürjendalide ülesaste ajal ilmnes ka festivali peamisi nõrkusi - artistile ebasobiv kontsertpaik. Roberti ja Lotte muusika on ülinõudlik ning eeldab kuulaja täielikku süvenemist. Kontsert toimus hubases ja mõnusas Rohelise Maja Kodukohvikus, kus muusikalisse hüpnoosi laskumisest hoidsid publikut kohvikule omased faktorid nagu sagivad kliendid ja teenindajad ning jutuvadin.

Jürjendalide kontserdile järgnes kõigile Eesti indie-skeene jälgijatele ning teistelegi muusikaarmastajatele tuttav Ans. Andur. Siinkohal saab kontsertpaiga valikut vaid kiita. Viljandi Uuskasutuskeskus mõjus bändi loomuliku keskkonnana ning vanu vinüüle, raamatuid ja serviise täis ruum toimis justkui oleks tegu igavesti populaarse ja ägeda koolibändina mõjuva Ans. Anduri prooviruumiga.

Umbes tunnised kahe kontserdi vahelised pausid toimisid festivali nime arvestades kontseptsiooni ja eesmärgi päraselt võimaldades külastajatel ühelt esinemiselt teisele jalutades nautida ja avastada erakordselt ilusa ja erilise arhitektuuri ning loodusega linna. Samuti võimaldas hea ajaplaneering osa saada kõigist päeva sündmustest.

Enne öist programmi võõrustas publikut kontserdipaigana Viljandi Kesklinna Kooli hoov, mis kummastas oma ideaalse sobivusega esinemiseks. Koolimaja tagune hooviterass on lavaks loodud ning õuest avanev vaade Viljandi järvele muutis selle ilusaima vaatega kontserdipaigaks nii Jan Helsingi kui Malcolm Lincolni liikmete jaoks. Mainimata ei saa jätta kogu festivalil tuntavat kodust, hubast, perekondlikku ja õdusat atmosfääri, millele aitasid kaasa pop-up-kohvikud, Õunaviksi plaadilett ning kontserdilt kontserdile kaasas käivad laternaketid. Üldse on Music Walki puhul komplimenti väärt festivali tugev visuaalne identiteet ja kvaliteetne disain.

Koolihoovis toimunud kontserti võib pidada festivali keskmeks, kus sobivaim märksõna on südamlikkus. Sama kehtib Jan Helsingi kontserdi kohta. Selle Eesti indie-muusika allstars-bändi lavaline olek ja looming peegeldasid kogu Viljandi Music Walki olemust. Siirus, ausus ja vahetus sobivad kirjeldama nii bändi kui kogu festivali.

Festivalipäev lõppes endise Ugala teatri ning praeguse Koidu Seltsimaja teenekais ruumes, mis lahkelt võõrustavad iga Viljandis toimuva festivali või suursündmuse järelpidusid, muutumata sealjuures tüütuks või igavaks. Music Walk jätkus klubis, kus VDJ Möls projitseeris neljas suunas seintele Koidu Seltsimaja ümbritsevate tänavate elu muutes ruumi avaraks ja liikuvaks.

Ööprogrammi esimene esineja oli Liis Ringi autorikollektiiv Cirkl, kelle lummus, intiimsus, armsus ja ilus looming ei suutnud täielikult võistelda saali tagaotsa koondunud publiku üha valjeneva vadaga ning väärinuks sarnaselt õhtu esimestele esinejatele sobivamat esinemiskohta. Küll aga suutis end enam maksma panna karismaatiline ja funky teisest kultuuriruumist ja muljetavaldava esinemispagasiga Sonny & The Sunsets USAst.

Kui Jan Helsingi loo "Berserk" sõnad ütlevad: "Minu lähedal pead sa püsima, muidu ei jää maailm püsima," siis samuti peab püsima Viljandi Music Walk, et Viljandi kogukond tugevneks veelgi, et üha rohkemad inimesed väljastpoolt avastaksid ka selle linna Folgi välised sügisesed võlud ning et vananemise ja kahanemise trendid vahetuksid sisserände, loovuse ja noorusliku energiaga.

Vaata klippi Lotte ja Robert Jürjendali muusikaga: