Gilles Deleuze (1925–1995) ja Félix Guattari (1930–1992) on olulisemaid Prantsuse mõtlejaid 20. sajandi teisel poolel. Nende ühisloomingu mõju on tuntav mitte ainult filosoofias, vaid väga erinevate sotsiaal- ja humanitaarteaduste hilisemas arengus. Raamat “Mis on filosoofia?” on mõjuka filosoofide tandemi neljas mahukam ühisprojekt.

Autorite viimast kahasse kirjutatud teost iseloomustab varasematest kõrgem abstraktsiooniaste. Maksiimiga “filosoofia on mõistete loomine” määratlevad Deleuze ja Guattari uurimisobjekti kõigepealt negatiivselt, eitades filosoofiat kui tõeotsingut, arutlemiskunsti, loogika laiendust jms, ning seejärel positiivselt, kõrvutades filosoofiat teaduse ja kunstiga. Tõlkija ja kirjanduskriitik Hasso Krull kommenteerib: ““Mis on filosoofia?” jäi Deleuze’i ja Guattari viimaseks teoseks. See võttis kokku nende pikaajalise koostöö, samas aga esitati rohkesti uusi ideid. Raamatu juhtlause “filosoofia on mõistete loomine” osutab kontinentaalse filosoofia ühele põhiharule, mis näeb filosoofilistes süsteemides ennekõike filosoofide loomingut. Mõisted ei ole meile lihtsalt antud, vaid need tuleb alles luua. Nii kannab iga mõiste oma looja signatuuri, filosoofi saatus on aga saada mõistetegelaseks, kes on filosoofi enesega võrdne.”

Pealkirjale vaatamata ei püri “Mis on filosoofia?” lääne filosoofia algkursuseks, küll aga annab see n-ö praktikute vaatepunktist kirjutatud teos värske ja sisendusjõulise nägemuse filosoofiast “edasijõudnutele” ning üldse avarama kultuurihuviga lugejaskonnale. “Filosoofia erineb teistest akadeemilistest distsipliinidest muu hulgas ka selle poolest, et filosoofide vahel pole üksmeelt isegi mitte selles, mis asi see filosoofia ikkagi on ja kuidas seda tegema peaks.

Teisisõnu, filosoofia olemus ja mõte on juba kaks ja pooltuhat aastat üheks lahendamata filosoofiliseks probleemiks, mille üle tuliseid debatte peetakse. Ja mõistagi leidub ka neid, kes just seda küsimust filosoofiliselt ebaoluliseks ja mõttetuks peavad. Sellega seoses on enam kui tervitatav tänapäeva ühe kõige kuulsama filosoofide paari teksti eestindus sellel igipõlisel teemal,” leiab TLÜ EHI filosoofiaprofessor Tõnu Viik.

Teos kuulub TLÜ Kirjastuse sarja “Gigantum Humeris”.