Marju Lepajõe “Plekktrummis”: me peaks taas leidma sõna ({{commentsTotal}})

Marju Lepajõe
Marju Lepajõe Autor/allikas: ERR

Eesti riik võiks luua tingimused igale eestlasele, et igaühel oleks võimalus kujuneda isiksuseks ja leida oma stiil, arvab Marju Lepajõe.

“Ainult piltide vaatamise või helide kuulamisega, haistmise, maitsmise või kompimisega jõuavad isikupärani vähesed, “ räägib ETV saate "Plekktrumm" stuudios klassikaline filoloog, religiooniloolane ja tõlkija Marju Lepajõe, et stiili, vaimsete hoiakute, leidmiseks peaks uuesti leidma sõna, sõna valdamise oskuse.

Selleks peaks leidma ka “abstraktse vastase”, harrastama askeesi...ja muuseas - pole paha üksteise avamiseks juua veidi ka veini. Nagu kreeka sümpoosionil.

Mis on isiksuseks kujunemise eeldused ja kuidas üksteist vastastikku inspireerida, miks on siiski sõna nii tähtis, sellest räägitigi saatejuht Joonas Hellermaga.

“Lihtsam on panna kõrvaklapid pähe ja kuulata muusikat,” nõustus õppejõud, et kerge ei ole oma stiili leida ja oma valikutele pühenduda.
“Ma isegi pole päris vist oma stiili leidnud,” märgib Lepajõe ja ütleb, et tähtis on leida abstraktne vastane, vaimne nähtus..."või puuront, neile, kes armastab puutööd." See on pikk ja kauakestev vastasseis.
Ühiskonnal on Lepajõe sõnul tasalülitav funktsioon ja – seda näeb ka “sugulaste nägudelt”, kes reeglina tahavad, et sa tegeleks millegi muuga, mis oleks kasulikum.
Töö oma stiiliga nõuab enesekindlust ja julgust, aga inimesed ei riski. Lepajõe ei arva, et ta ise oleks väga riskinud, kuid “olen teinud seda, kuhu süda läheb.”- “Ma pole unistanud sellest ametist, vaid seda teinud.”

Eestlasi jaotab Lepajõe ka koorilauljateks ja rahvatantsijateks. Esimesed on melanhoolsed ja äraolevad, teised on rõõmsameelsed tegutsejad.

Marju Lepajõe panustas ka Müürilehe variparlamendi ehk 101 idee programmi:
Modernism õpetas, et tee stiilini läheb sõna kaudu, millest sõltuvad teised stiilid. Ainult piltide vaatamise või helide kuulamisega, haistmise, maitsmise või kompimisega jõuavad isikupärani vähesed. Ent sõnaline stiil, inimese vaimne vorm, võime nautida keelelist väljendusvõimet nõuab aega ja rahu, stabiilsust, harjutamist ja head õpetajat, kuid ennekõike pikka ja mitmekülgset lugemist, kannatlikku refleksiooni ja loomingulist eneseväljendust. Ei ole ju hirmsamat õnnetust kui kõneosav inimene, kellel pole midagi ütelda.

Et sõna valdamiseni jõuda, on vaja
1) viia koolihariduses verbaalsusega seotud ained (kirjandus, keeled, kultuurilugu) kohasesse proportsiooni;
2) vähendada vastavate ainete õpetajate nädalakoormust vähemalt poole võrra (10 h nädalas), et nad suudaksid töötada loominguliselt ja individuaalselt;
3) vähendada lapsevanemate üldine 40-tunnine töönädal 30 tunnile, et vanemad ei häiriks last oma kiirustamisega;
4) viia koolitee miinimumini; seada maapiirkondades sisse üldine koduõpetajate institutsioon, et lapsi ei veetaks ühest kohast teise;
5) eelisarendada radikaalselt ülikoolides kõiki humanitaarteadusi õpetajate ettevalmistuse suhtes;
6) alandada veini hinda märkimisväärselt (ideaalis pdl veini = kg kartuleid) jne, et motiveerida täiskasvanuid mõtlema elu üle järele nauditavamas vormis. Ettepanekute pakett nõuab veel tööd.


Oma stiilini jõudmine võimaldaks lisaks muule hakata taas nautima klišeesid ja see on üks õnne eeldusi. Aga õnnelik inimene suudab teha ka erilise mõtteta töid, st neid töid, mida Eesti tööturg n-ö vajab. Isikupärani jõudnud inimene suudab aga kujundada ka uusi arhetüüpseid vajadusi, milles võivad peituda ennenägematult huvitavad arengud.



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: