Hellenurme on tööstuspärandile keskenduvaile muinsuskaitsepäevile hoo andmiseks paslik paik, sest siin asub Eesti ainus vee jõul töötav püüli- ja jahuveski, mis on pärit aastast 1880, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuna see on minu vanavanaisa veski, siis mind ei motiveeri mitte ainult sissetulek, vaid et see koht püsima jääks ja säiliks töötava veskina ka minust järgmistele põlvkondadele," lausus Hellenurme veskiemand Mae Juske.

Tööstuspärandiga on Eestis nii, et pigem ehitatakse uusi hooneid, kui leitakse kasutust vanadele. Ometi on tööstus mõjutanud inimeste elu, linnade kasvu, raudtee arengut. Mujal Euroopas on mõnestki tööstuspiirkonnast saanud kultuurikeskus.

"Meil on kultuurimälestisena kaitse all umbes 400 tööstusobjekti, millest umbes pooled on erinevad veskid, tuule- ja vesiveskid. Ülejäänud on vanad klaasi- ja paberivabrikud, tekstiilitööstused ja muud hooned. Laias pildis on nii, et Eestis on 16% mälestistest avariilised ja suurem osa neist ongi just tööstusmälestised," lausus Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator Riin Alatalu.

Aga näiteks veskite tulevik võib takerduda keskkonna- ja muinsuskaitsjate erinevasse seadusetõlgendusse kalapääsude rajamise suhtes. See seab rohkem kui sajandi jooksul esimest korda valiku ette - kas kalapääs või veski? Probleem on jõudnud õiguskantsleri töölauale.