Võrreldes ülejäänud maailma tõlkijatega, on Eesti tõlkijate argimured küllaltki sarnased. "Tõlkija mured on mõistagi kõikjal seotud sellega, kuidas ühest küljest täitsa oma missiooni, mida tõlkida ning mida valida ja teisalt kõik praktiliseld probleemid, mis sellega kaasnevad - kuidas leida võimalused seda teha, kuidas suhelda kirjastajaga," täpsustas tõlkija ja tõlkeloolane Katre Talviste ERR raadio kultuuriuudistele.

Kuna raamatuid ilmub palju, on ka tõlkimisvõimalust palju, aga paraku ei saa tõlkijad sellest täit rõõmu tunda, ütles Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet. "Massikultuur tungib väga tugevasti peale ja koos sellega võib öelda ka väga tugevasti rämpskultuur - suur osa lugemispublikust on suuresti disorienteeritud." Peamise lahendusena näeb Jüri Talvet järjepidevuse tagamist.

"Oleks meil vähemalt vähemus, kes osutab vähemust sellele massikultuurile - see on meie peamine lootus." Lisaks rõõmustas Jüri Talvet selle üle, et abiks on vähemalt Kultuurkapital, mis toetab just väärtkirjanduse tõlget, mis tõlkijatele tõeliseks eneseteostuseks on. 

Tõlkeloolane ja Eesti tõlkemõtte kogumiku koostaja Katiliina Gielen nimetas üheks oluliseks teemaks ka tõlkekriitika puudujäägi. "Tõlkekriitika ja selle olemasolu ilmselt aitaks ka tõlkijaid ja aitaks ühiskonda ning neid probleeme mõista - heal Eesti ajal tõlkekriitika õitses, siis oli tükk tühja maad ja nüüd on juba jälle hakanud midagi tekkima."