Kirjandusteadlane: lastekirjanduses on endiselt palju klassikalisi tabuteemasid ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Eesti Lastekirjanduse keskuses toimus täna rahvusvaheline seminar, kus arutleti tsensuuri ja tabude üle tänapäeva lastekirjanduses.

Esimene teadaolev lastekirjanduse tsenseerija oli Jean-Jacques Rousseau, kes leidis, et süütu ja puhas lapsehing vajab kaitset kurja maailma eest. Tänapäeval on pilt kirjum ja lastele võib kirjutada kõigest ilma tabudeta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mina arvan, et meie Eestis sealmaal veel ei ole ja publiku arvamus oli, et sellised raamatud meil ei töötaks või neid ei saaks avaldada. Me oleme ise hästi harjunud, et me oleme vabanenud nõukogude tsensuurist ja oleme hästi vabad, aga tekkis küsimus, kas see tegelikult ikka on nii," ütles lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

Kirjandusteadlase Mari Niitra sõnul on meil endiselt palju klassikalisi tabuteemasid, millest täiskasvanutel lastega rääkides tekib tõrge või kohmetus, alustades kasvõi sünnist ja surmast.

"Kuidas inimene üles kasvab, kuidas ta oma seksuaalsusest teada saab, samamoodi kasvõi haigused või erinevad kehafunktsioonid ja see on ikka selline kahtlane valdkond ja on väga pikk traditsioon, kui neid on püütud pehmendada või mahendada või ümber sõnastada või üldse mitte puudutada, mis kohati võib minna absurdini välja," lausus Niitra.

Klassikaliste tabuteemade kõrvale tekkinud aga ka uusi taunitavaid valdkondi. Kirjanik Leelo Tungal leiab, et kui varem oli kirjanik sunnitud arvestama poliitiliste või religiooniteemaliste tabudega, siis tänapäeval on need asendumas kohati ülepakutud poliitilise korrektsuse ja nö demokraatliku tsensuuriga.

"Täiskasvanud ja ütleme poliitikud või muud teoreetikud sekkuvad asjasse oma rikutuse tasemel. Varsti võtaksime siis ette ka Oskar Lutsu Kevade, kus Joosep Toots hüüab "valu punanahkadele", siis see on ju suur rassiline diskrimineerimine," arvas Tungal.

Leelo Tungal lisas, et lastele kirjutades ei saa valusaid elulisi teemasid vältida, küll aga tuleb mõelda, kuidas neist kirjutada.

"Haiget ei tahaks teha, aga samas ei saa ju ka kõike muinasjutuliseks teha, et tuleb hea haldjas ja kõik on korras kogu elu. Tegelikult on mingi sisetsensor küll kogu aeg peal, aga lastega võib rääkida kõigest, ainult peab mõtlema, kuidas seda teha. Laps on targem, kui me arvame ja ta õpetab meid ennast ka aeg-ajalt," arvas Tungal.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: