Eesti koreograafi ballett jõuab esmakordselt lavale Itaalias ({{commentsTotal}})

Teet Kase täispikk balletietendus „Anna Karenina“  Itaalias Teatro di Milano laval
Teet Kase täispikk balletietendus „Anna Karenina“ Itaalias Teatro di Milano laval Autor/allikas: Teatro di Milano

Täna esietendub Teet Kase täispikk balletietendus "Anna Karenina" Itaalias Teatro di Milano laval. Kahe riigi kultuurikoostöös valminud etendust mängitakse lisaks Milanole Pisas ja Sardiinias, samuti Šveitsis ja tuleva aasta kevadel Eestis.

Spetsiaalselt Teatro di Milano balletiartistidele loodud etendus tugineb Lev Tolstoi romaanil ja baseerub Pjotr Tšaikovski muusikal.

Milano balletiteatri juht, endine La Scala tantsija, Carlo Pesta on tulemusega väga rahul. "Võib öelda, et itaallaste kirglik väljendus, eestlase ratsionaalne mõtlemine ja vene muusika emotsionaalsus loovad koosluse, mis puudutab sõltumata kultuuriruumist või päritolust," tõdeb Pesta.

Ta rõhutab just loomingulise koostöö tähtsust kahe riigi kultuurisuhetes: "See on esimene kord kui Eesti koreograaf lavastab originaalteose Itaalia trupile ja mis on veel parim viis kultuurisidemete tugevdamiseks kui mitte koostöös, koos loomine."

Lavastaja Teet Kase sõnul ei ürita ta taaselustada Tolstoi Anna Karenina teost, mille on kirjanik täiuslikult sõnadesse loonud, vaid vaatleb teoses käsitletavaid aegumatuid teemasid läbi kaasaja inimese silmade ning tantsukunsti väljendusvahendite. "Sel viisil on võimalik puudutada sfääre, mida Tolstoi tekst kätkes ridade vahel," nendib Kask.

Lavastajat huvitavad eelkõige Tolstoi püstitatud eksistentsiaalsed teemad ja nende sügav puudutus. Kase sõnul ei ole lugu lihtsalt ühe naise õnnetust armastusest ja kannatustest. Vaid on lugu inimesest, isiksusest ja tema soovist järgida sisemisi vajadusi ning olla aktsepteeritud nende erilisustega ühiskonna poolt.

"Oluline, et me ei kiirustaks teiste üle kohut mõistma ning jätame selle teo teiste jõudude hooleks ja võtame aega mõistmiseks, miks me teeme asju nii ja mitte teisiti," võtab Kask kokku selle sada nelikümmend aastat tagasi kirjapandud loo moraali.

Kaheosalises balletis varieerub Pjotr Tšaikovski eri perioodide looming, näiteks on lavastaja valinud välja "Eleegia”, "Melanhoolne serenaad", "Kuus romanssi". "Et Tšaikovski muusika sobib antud lavastuse jaoks, oli ilmne. Helilooja ja kirjanik elasid ju samal aja ja samas kultuuriruumis," selgitab Kask, kellele oli muusika oluline teejuht loomeprotsessis.

"On olnud nõudlik protsess just vastutuse osas, see teravdas fookust detailide suhtes, leidmaks just need õiged liigutused mõtete ja tunnete edasiandmiseks. Erakordselt sisukas, nõudlik, õpirohke ja rõõmuküllane loominguline teekond on olnud," jagab lavastaja muljeid.

Tänaõhtust etendust väisavad teiste seas ka Eesti Vabariigi Suursaadik Itaalias Celia Kuningas-Saagpak, Eesti Vabariigi Suursaadik Hollandis Peep Jahiloo, Eesti Vabariigi aukonsul Milanos Giuseppe Antonio Ciro Barranco di Valdivieso, La Scala endine priimabaleriin Anna Maria Prina, La Scala ballettmeister ja endine Suure Teatri staartantsija Vladimir Derevianko ja mitmed teised Itaalia ja Eesti prominendid.
Balleti libretto ja koreograafia on loonud Teet Kask, lavakujunduse Marco Pesta, kostüümid Federico Veratti ja valguskujunduse Dario Rossi.

Balleto di Milano on unikaalne tantsuteater mitte ainult Itaalias, vaid kogu Euroopas oma kontseptuaalse ülesehitusega. Kokku on sulandunud hoolikalt valitud tantsijatest trupp, kellele luuakse omanäolist originaal-repertuaari. Tegemist on erilise trupiga, sest toimivad erateatri juures, mis on harv nähtus balletimaailmas.

Toimetaja: Mari Kartau

Allikas: Teatro di Milano



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: