NB! Lugege ERR kultuuriportaalis ilmunud arvustusi lavastuste nimedele klõpsates.

A

Vaba Lava "Alastusest enam" tõi tunniks ajaks publiku ette 18 alasti keha. Austerlannast lavastaja Doris Uhlichi kiituseks tuleb öelda, et paljas ihu ei olnud pelgalt publikupeibutis, see oli tema käekirjale hädavajalik. Niisugust volüümide võdistamist, sedavõrd elulisi lihakehade matse ja lakse ei saanuks kuitahes nappides kostüümides ette kanda. Tervik mõjus aga pigem teraapiavormi kui teatrina.

Märgi pani "Alastusest enam" siiski maha. Üksikud paljad keha(osa)d "Kõntsas" või "sugu: N'i" plakatitel ei suutnud pärast seda enam rabada.

D
Draamateatri sügishooaeg tõi suurele lavale kaks vastandlikku, ent ülimalt elusat lavastust. Lembit Petersoni "Tartuffe" tõestas, et mõistel "klassika" on sisu; et 350 aastat tagasi kirjutatud näitemäng räägib vaatajaga ka siin ja praegu; et August Sanga lummavat värssi naudib nii näitleja kui publik.

Juhan Ulfsaki "Kaart ja territoorium" seevastu pakkus moodsat ja hüplikku kujundite pillerkaari. See oli vihjeid, viiteid ja videot täis pusle. Draamateatri süütuse kaotus – nagu üks vaataja tabavalt märkis.

Rõõmustav, et nii "Tartuffe" kui "Kaart ja territoorium" lähevad täismajale. Kurvastav, et paljutõotav sügistalv lõppes pooltoorena publiku ette jõudnud "Valgustajaga". Au siinkohal Linnateatrile, kes on viimastel aastatel vist ainsa repertuaariteatrina julenud väljakuulutatud esietendusi edasi lükata.

K
Kas teater on kunst või kaup, on igavene teema, aga jätkuvalt aktuaalne ja kõnekas. "Mul läheb kõht lahti, kui pean lavastuse müügile mõtlema," kuulutas Von Krahli uus juht Mart Koldits intervjuus Postimehele. Muidugi, kunst ei sünni müügikalkulatsioonis. Ja siiski ei kujuta ette sellist pealkirja The Guardianis või The New York Timesis uue teatrijuhi troonikõnes. Von Krahl sai möödunud aastal riigilt 418 000 eurot. Vaatab, mida viitsib teile pakkuda, kõlab sel taustal üpris upsakalt.

Kriitika ja kriitikud tõusid tähelepanu orbiiti koos NO99 lavastusega "Kõnts". Vastuseks ühele üsna mõtlikule arvustusele lajastas teatrijuht Tiit Ojasoo: "Ma olen piisavalt vana ja piisavalt ülbe ja piisavalt kuulus ja mul on piisavalt palju tööd, et näidata kõige selle peale nii. (Ojasoo näitab keskmist sõrme.) Mul on lihtsalt kõriauguni sellistest kriitikutest."

Mitte, et tegijad ja kriitikud peaksid vastastikku pai tegema, aga hirmutav, kui me oma tegemisi maailma parimateks peame.

L
Selget liidrit eesti teatrimaastikult tänavu ei tõusnud. Aastaid seda rolli täitnud Linnateater oli jätkuvalt publikumagnet. NO99 taastõestas oskust ületada uudiskünnist. Mitmes teatris sündis mõni hea lavastus, roll või kujundus. Ent kirgast ja jõulist üllatust ei pakkunud keegi. Rõhuv osa uuslavastustest rahuldusid latist üle libisemisega.

M
Margus Tabori vaikselt nikerdatud "Mamma lood" Suuremõisa lossihoovis said ühtäkki suvelavastuseks number üks. Dramaturgia oli olematu – kaks lehekülge sõprade ora toel kirja pandud märksõnu. Lavastus puudus. Ometi tõestas Tabor, et inimese ja inimese kokkupuude on see, mis teeb teatrist teatri. Teistsuguse kui telekas või kino. Lihtne, elus ja naljakas õhtu.

N
Näitleja on teatri algus ja ots. Stand up’i ja sit down’i tehti tuhandekohalistes kontserdimajades, kõrtsis ja kõnnumaal. Ent näitlejatehnika meistriklassi demonstreeris Jaak Prints "Kodumaa karjetes". Lavastus tuli madallennul ja suure meediakampaaniata, aga sisu oli tummine ja esitus esmaklassiline. Sellist mõtte, hääle ja keha valitsemist näeb eesti laval kahjuks üliharva.

S
Suveteater ületas uuslavastuste arvult ilmselt taas kõiki eelmisi aastaid. Sisuline saak sai siiski pigem kesine. Jõulist ja terviklikku lavastajakäekirja näitas Sergei Potapov Kitzbergi "Libahundiga". Mari Lille keppi kobistades tantsisklev Vanaema väärib kohta eesti teatri kuldvaras!

T
Turundusteo tiitlile konkureerisid tänavu NO99 "Savisaar" ning Pärdi/ Wilsoni "Aadama passioon". Kumbki polnud ebaõnnestumine. Aga ei üks ega teine suutnud pakkuda midagi ootamatult isikupärast ja piletihinda väärivat. Kulusid-tulusid kokku arvates oli NO99 seekord ilmselt oluliselt edukam kui Eesti Kontsert.

Toimetaja lisandus: aasta rolli mitteametlik tiitel läheb minu poolt Pääru Ojale Michel Houellebecqiks moondumise eest Juhan Ulfsaki "Kaardis ja territooriumis". VV