Muusika-aasta lõppes EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjate väljakuulutamisega ({{commentsTotal}})

{{1451417448000 | amCalendar}}

Täna maailmaesiettekandele tulnud "Beebisümfooniaga" jõudis lõpule muusika-aasta, mis annab teatepulga üle merekultuuriaastale.

Muusika-aasta jooksul, mille moto oli "Kõlab hästi", toimus Eestimaal sadu suuri ja väiksemaid muusikasündmusi. Korraldajate arvates täitis muusika-aasta oma eesmärgi ja kõlas tõesti hästi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie kultuuriruumis ja riigis on muusikaga nii, et see tundub meile iseenesestmõistetav, aga tahaks, et see ei oleks nii iseenesestmõistetav, et pöörataks tähelepanu inimestele, kes on muusika taga - heliloojad, interpreedid, lauljad, muusikaõpetajad. Ma arvan, et selles mõttes oli seda aastat väga vaja," selgitas muusika-aasta projektijuht Kristel Üksvärav.

Muusika-aasta lõpetamise galal esitati täna õhtul esimest korda kooriteost "Beebisümfoonia", kus heliloojad Margo Kõlar ja Liis Viira on oma loominguga ühte sidunud lõppeval aastal sündinud beebide lalina ning Doris Kareva luule.

"Teos tervikuna on meil Liis Viiraga kahepeale tehtud - Liis tegi koorimuusika ja mina töötasin laste salvestatud helidega. Materjali oli kokku umbes kolm tundi ja ma pidin seda kõigepealt tundma õppima, mida kasutada ja mida mitte: Ma süstematiseerisin kõigepealt ja hakkasin mõtlema, millises võtmes seda esitada. Kuna ma olin lummatud laste kõnest, siis tekitasin võib-olla kunstlikke vestlusi laste vahel ja läbisin erinevaid meeleolusid selles plaanis. Ja ma loobusin kerge muusika võtetest nagu luupimine ja rütmistamine," selgitas Margo Kõlar.

Kuulutati välja EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjad

Muusika-aasta pidulikul lõpetamisel kuulutati välja ja tunnustati EV100 muusikasündmuste ideekonkursi võitjaid.

EV100 muusikasündmuste ideekonkursi eesmärgiks oli leida ideid muusikalistele suursündmustele, mis toimuvad ajavahemikus aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 ning oleksid väärilised tähistama Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Konkursist olid oodatud osa võtma muusika loojad ja esitajad ning sündmuste korraldajad, kes pakkusid ühiselt välja oma nägemuse tulevasest muusikasündmusest. Esitatud ideed pidid sisaldama vähemalt 20 minuti ulatuses uue heliloomingu ettekandmist.

Muusikasündmuste ideekonkursi žürii juht Margus Kasterpalu kiitis esitatud ideede kõrget taset. "Olin rõõmsalt üllatunud, et muusikavaldkonnas nii lahtiselt mõeldakse. Esitati väga lai skaala eripalgelisi ideid erinevates žanrites ja toimumispaikades üle Eesti," ütles ta.

Ideekonkursile laekus kokku 66 ideed, millest žürii tõstis esile kümme nende hinnangul sobivaimat. "Võidutööde valikul sai määravaks idee värskus, esitajate professionaalsus ning subjektiivne tunne, kas idee realiseerudes saab sellest Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale kohane suursündmus," kommenteeris Kasterpalu.

EV100 muusikasündmuste ideekonkursi kümme võidutööd ja nende esitajad on:

"Eesti helifilmi mikstuur", esitajad Taavi Kerikmäe, Andres Tenusaar ja MTÜ Peata Film;

"KERES", esitajad Timo Steiner, Sander Mölder, Teet Kask, Madli-Liis Parts, festival Eesti Muusika Päevad;

"Kui kivid olid veel pehmed", esitajad Märt-Matis Lill, Anna Hints, Mari Kalkun ja Triinu Ojar, Eesti Filharmoonia Kammerkoor;

"Eestimaa atmosfäärid", esitajad Pärt Uusberg, Eesti Noorte Segakoor, Üle-eestiline Neidudekoor LEELO, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor KALEV, Eesti Tütarlastekoor, Eesti Noorte Puhkpilliorkester;

"Muinastulede öö", esitajad Ülo Krigul, Tõnu Kaljuste, Nargenfestival, ERSO, MTÜ Tuleranda;

"Mööda piiri", esitajad Hando Põldmäe, Politsei- ja Piirivalveorkester, Eerika Kurm;

"100 eestlase portree", esitajad Erki Pärnoja, Kaupo Kikkas, MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing, Anne Erm, Eva Saar, Marju Kask;

"Üheksa hümni vabadusele", esitajad Eesti Jazzliit, festival Jazzkaar;

"Klaveriloomad. Elu muusikas", esitajad Peeter Rebane, Katri Rebane, Kerstin Hallik, Lumus Artis OÜ;

"Teekond", esitajad Puhkpillikvintett Estica, Vanemuise Puhkpillikvintett, Celia Roose, Liisa Hirsch, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Eesti Interpreetide Liit.

Ideekonkursi auhinnafond oli 15 000 eurot, mis jagunes esiletõstetud ideede vahel vastavalt žürii ettepanekule.

"EV100 korraldustoimkond annab endast parima, et kõik need ideed realiseeruks," kinnitas Kasterpalu.

Laekunud ideid hindas žürii, kuhu kuulusid Olav Ehala, Jaak Sooäär, Liis Kolle, Margus Kasterpalu, Marko Lõhmus, Villu Veski, Jorma Sarv ja Kristel Üksvärav.

Konkursi viisid läbi EV100 korraldustoimkond koostöös Muusika-aastaga 2015.

2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev. Sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Lähem info ettevalmistuste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee.

Toimetaja: Merili Nael



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: