Adamson-Ericu muuseum kutsub loengule "Hiied Eesti loodus- ja kultuurmaastikul"
Kolmapäeval, 20. jaanuaril algusega kell 17.00 esineb Adamson-Ericu muuseumis Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest loenguga "Hiied Eesti loodus- ja kultuurmaastikul".
Looduslikud pühapaigad on inimkonna vanimad kaitsealad ja seal on meieni jõudnud oluline osa Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest. Need on ka väärtuslikud vaimse kultuuripärandi paigad, millega on seotud põlised kohanimed, pärimused, uskumused, tavad, regilaulud ning teadmised meie maastiku omadustest.
Eesti on hiite maa. Ajalooliste andmete põhjal on siin teada sadu suuremaid kogukondlikke hiiepaiku ning tuhandeid üksikuid pühi kive, allikaid, puid ja muid looduslikke pühapaiku. Sajad pühapaigad on kasutusel. Seal käiakse ravimas, palvetamas, ande jätmas, vaimujõudu kogumas jne. Pühapaikade rohkuse ja nendega seotud tavade elavuse poolest on Eesti õhtumaises Euroopas erandlik, kuid Jaapanile lähedane.
Kuigi meie pühapaigad on vähe teadvustatud ja väärtustatud on neil oluline osa meie kaasaegses kultuuris. Isiku-, asutuste ja tänavanimedes, maalikunstis, kirjanduses ja muusikas on neil kindel koht.
Kuidas hiied meie maastikul ja kultuuris avalduvad, kõneleb Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest.
Loeng toimub ürituste raames, mis kaasnevad näitusega "Jumalate jälgedes. Jaapani kunstniku Torii Rei maalid".
Toimetaja: Jaanika Valk