Selgusid Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaadid ({{commentsTotal}})

{{1455181916000 | amCalendar}}

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel, 11. veebruari istungil kiita heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku ning määras riiklikud kultuuripreemiad pikaajalise väljapaistva tegevuse eest Jaan Kaplinskile, Ülo Vilimaale ja Veljo Kaasikule.

Kirjanik Jaan Kaplinskit nimetas esitaja SA Kultuurileht kõigi aegade üheks suuremaks eesti luuletajaks. "Kaplinski on mõtleja, kes pole kartnud vastuolu valitseva arvamusega ning ta on alati seisnud inimlikkuse ja loodusläheduse eest. Jaan Kaplinski on mänginud Eesti elus samasugust rolli nagu Voltaire, Lev Tolstoi, Jean-Paul Sartre või Jürgen Habermas oma ühiskonnas," lausuti esildises.

Lavastaja ja balletitantsija Ülo Vilimaa puhul märkisid esitajad Eesti Teatriliit ja Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit, et Vilimaa tantsulavastuste, koreograafia käekirja abil kujunes Vanemuise teater eriliseatmosfääriga muusika- ja balletiteatriks. "Ülo Vilimaa oli eeskõndija. See on väljendunud tema otsivas loojanatuuris, misilmtingimata nõudis heli-, liikumis- ja valguskeele koostoimivust, mõtestatust. Vilimaa oli intellektuaal tantsulaval," lisati esildises.

Arhitekti ja arhitektuuriõppejõudu, emeriitprofessor Veljo Kaasikut nimetasid esitajad Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia üheks olulisemaks isikuks eesti arhitektuurihariduses kahe viimase aastakümne jooksul. "Kaasiku eestvedamisel on arhitektuuriharidus murrangulistel aegadel üle elanud taassünni, kus arhitekti kutse ja eetika on omandanud ajaga kaasas käiva euroopaliku kvaliteedi," öeldi esildises.

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal välja kolm.

Riiklikud kultuuripreemiad 2015. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest saavad:
· kirjanik Andrei Ivanov;
· näitleja Marika Vaarik (rollide eest Teater NO99 lavastustes);
· dirigent Mikk Üleoja ja Eesti Rahvusmeeskoor;
· ehtekunstnik Tanel Veenre;
· helilooja Tõnu Kõrvits (teose "Lageda laulud" eest).

Üleoja avaldas "Aktuaalses kaameras" lootust, et preemiaga seotud tähelepanu toob inimesi rohkem ka koorilaulu juurde. "Pikem perspektiiv on see, et meie eesmärk on teha Eestis, olemasolevates tingimustes nii head meeskoori kui võimalik. Alati saab paremini, aga me töötame selle nimel, et meie koor oleks nii võimekas kui võimalik ja kunstiliselt pädev igasuguste partituuride ettekandmiseks," lausus ta.

Ühe preemia väärtus on 9600 eurot ning igal aastal antakse välja viis aastapreemiat.

Kultuuri elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub 24. veebruaril kell 13.30 Teaduste Akadeemia saalis Toompeal koos riigi spordipreemiate, teaduspreemiate ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga. Varasemaid riiklike kultuuripreemiate laureaate saab vaadata siin.

Toimetaja: Jaanika Valk



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: