Kopli kalmistu temaatika on aktuaalne ka seoses Reidi tee arendusega, kuna osa likvideeritud Kopli kalmistu kive päädis omal ajal Russalka-tagusele mererannale. Ühtlasi on ettevõtmine väike panus Kopli piirkonna kui kvaliteetse elukeskkonna kujunemise teadvustamisel. Rikas ajalooline pärand ja selle tundmine tõstavad ala miljööväärtuslikkust.

Linnamuuseum viib Kopli pargis läbi teabeürituse, kus räägitakse 1774. aastal rajatud kalmistu ajaloost, kultuuri- ja kunstiloolisest tähtsusest ning sinna maetud kuulsatest isikutest. Rajatud rahula oli Oleviste ning Niguliste koguduste liikmete matmispaigaks. Surnuaeda sängitatute seas on kirjanik Eduard Bornhöhe, 19. sajandil kuulus lauljatar Mara ja kunstnik Johannes Hau, langevarjuartist Charles Leroux jpt.

Aastate jooksul kujunes sellest Eesti kõige suurema kabelite arvuga nekropol. Siin asus üle 30 kabeli, millest vanim, parun Tiesenhauseni oma, ehitati 1777. aastal. Lisaks oli kalmistule püstitatud rohkesti väärtuslikke monumente. Märkimisväärne osa siinsetest hauamonumentidest valmistati C. Kopijowski kivitööstuses, mis asus Koplis ja alustas tegevust juba 1820. aastatel. Kopli kalmistu kujunes aja jooksul ka liigirikkaks pargiks, kus istutatud puude ja põõsaste vahel kasvas ka põlistammesid.

1930. aastate lõpuni oli Kopli kalmistu hästi hooldatud piirkond, kus viibis sageli palju rahvast vaatlemas vanu kabeleid ja kauneid hauamonumente. Pärast mitmeid nõukogude ajal toimunud vandalismiakte suleti kalmistu 1950. aastal. Teabepäeval kõnelevad ajaloolased Toomas Abiline, Risto Paju ja Tõnu Pedaru Tallinna Linnamuuseumist - samuti tuleb juttu sellest, mis sai kalmistu likvideerimise järel kabelitest ja hauatähistest.

Üritus Kopli kalmistupargis toimub 28. mail kell 12.