Galerii ja video: Okupatsioonide muuseumis avati näitus "Kuidas Narva Eestiga jäi" ({{commentsTotal}})

{{1484756308000 | amCalendar}}

Okupatsioonide muuseum avas kolmapäeval näituse 1993. aasta Narva autonoomiareferendumist.

Näituse juhatas sisse aruteluring "Kas Narva on Eesti linn?", kus osalesid ERR-i Narva korrespondent Jüri Nikolajev, endine pikaaegne Narva kolledži direktor ja tänane sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik ning ajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia professor David Vseviov.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast olukorras, kus riigivalitsemisse kaasati neid vähe. Mitme olulise seaduse vastuvõtmine riigikogus põhjustas laialdast pahameelt, kuna kitsendas märkimisväärselt selle grupi võimalusi osaleda poliitika kujundamises või majandustegevuses. Küsimärgi alla oli seatud ka inimeste juriidiline staatus – valdav enamik neist olid nüüd kodakondsuseta isikud, avab muuseum teema tausta.

Sellest ajendatuna toimus piirilinnas Narvas 16.-17. juulil 1993 autonoomiareferendum, mis pidi tagama, et linnavõimud saavad Narva linna territooriumil kasutada vetoõigust Eesti seaduslike võimuorganite väljastatud aktide suhtes. Hoolimata narvakate poolehoiust jäi autonoomia siiski sündimata.

Näituse kuraatori Ivan Lavrentjevi sõnul on tegemist väga omanäolise sündmusega Eesti ajaloos, kuna ei varem ega hiljem ei ole Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv omavalitsus oma seadusandlike organitega selliseid arenguid põhjustanud ja nendega niivõrd kaugele läinud.

Näitus jääb Okupatsioonide muuseumis avatuks 5. märtsini.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: