Kultuuriportaal soovitab: "Hea, paha ja inetu" ETV2-s ({{commentsTotal}})

20. veebruaril on ETV2 ekraanil vesterniklassikasse kuuluv Sergio Leone linateos "Hea, paha ja inetu".

Pärast omapäraseid itaalia makaronivesterne - "Peotäis dollareid" (1964) ja "Mõne dollari pärast" (1965) - polnud miski enam endine. Vestern žanrina oli saanud teise mõõtme ja kuigi kriitika ei tahtnud filmides esinevast lausvägivallast esialgu midagi kuulda, siis ometigi jooksis publik nii siin- kui ka sealpool ookeani nendele tormi. Filmide peakangelasi kehastanud Clint Eastwoodi Nimetu Mehe tegelaskuju iseloomustavad esemed – sigarillo, pontšo ja laia äärega kaabu – said aga 1960. aastate noorte stiilietalonideks ja ääretult popiks.

1966. aasta suvel filmitud “Hea, paha ja inetu” pani punkti triloogiale ja see kinnistas lõplikult nii Eastwoodi, režissöör Sergio Leone kui ka muusika autori Ennio Morricone legendistaatuse filmikunsti ajaloos.

Linateose tegevus toimub kodusõja ajal ja jälgib kolme meest. Eastwood kehastab seekord küll valelikku, kuid näilikult “head” pearahakütti, kes püüab korduvalt kinni ja laseb seejärel vabaks oma relvavenna “inetu” (Wallach), et sedasi kruvida üles tema pea eest välja pandud preemiasummat. Trellide taga tuleb neil tegemist teha julma vanglaülema “pahaga” (Van Cleef), kes tahab jõuda jälile meeste poolt kiivalt hoitud saladusele mahamaetud varandusest.

Rohkem kui süžee ise, huvitas Leonet filmi tegemise juures loo komponeerimine, kus ta maalikunsti kombel kasutas äärmusteni viidud suurplaane ja radikaalseid montaaživõtteid, mis Ennio Morricone legendaarse muusika rütmis teeb sellest visuaalse naudingu.

Filmi ühest kuulsamast episoodist, kus kangelased peavad maha kolmikduelli vanas kirikuaias, on saanud kaasaja üks matkitumaid stseene. Linateosest on tehtud tänaseks ka mitmeid uusversioone, kuid rohkem kui 50 aastat tagasi ilmavalgust näinud “Hea, paha ja inetu” on jäänud kordumatuks oma ainulaadse nägemusega vesternist kui žanrist.

Film "Hea, paha ja inetu" on ETV2 ekraanil 20. veebruaril kell 22:20.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: