"Põrgu Jaani" võtted said alguse ({{commentsTotal}})

Alanud on Eesti Vabariik 100 filmikonkursi ühe võidutöö "Põrgu Jaan" võtted. Suuresti Läänemaal ülesvõetav linateos on lühifilmidega tuntust kogunud režissöör Kaur Koka mängufilmidebüüt.

"Põrgu Jaan" on müsteerium, mis on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest. Rahvast on aastaid rõhunud sõda, surm, nälg ja katk. Saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse mererannalt ja kes ei mäleta oma minevikku. Ajapikku hakkavad ilmnema aga vihjed salapärase võõra varasemate tegude kohta, vahendasid AK kultuuriuudised.

"Kõige laiemalt räägib see film uskumisest. Mida me usume iseenda kohta ja ka selle kohta, mida me näeme, kuuleme, tajume, mida me usaldame ja mis me sellest kõigest enda jaoks kokku paneme. Ja ka natuke sellest, kuivõrd meie maailmapildid ja uskumised teenindavad meie enda eesmärke tegelikult nii, et me sellest ise aru ei saa. Me usume tihti seda, mis meile kasulik on," selgitas režissöör Kaur Kokk.

Peaosatäitja Meelis Rämmeld ütles, et loos on palju vihjelisust ja talle kui näitlejale on põnev, et filmis pole liigselt dialoogi.

"Pigem asjad juhtuvad, kui et neist räägitakse."

"Põrgu Jaan" on Kaur Koka samanimelise 2011. aastal valminud lühifilmi edasiarendus. Režissööri sõnul tundis ta juba siis, et tahab käsitletud teemadega minna sügavamale, kui seda võimaldas lühifilmi formaat. Tegemist on tema mängufilmidebüüdiga.

"Kui lühifilmi on ikkagi põhimõtteliselt võimalik teha nii, et režissööril on näpp kõige peal, siis pikas filmis seda võimalust minu meelest päris ikkagi ei ole. Peab rohkem usaldama meeskonda ja natukene üldisemalt lähenema," tõdes Kokk.

"Põrgu Jaani" võtted kestavad maini. Film esilinastub järgmise aasta sügisel.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: