Kunstihoones räägitakse lugu eesti kunstnikust, kes oli USAs linnapea ({{commentsTotal}})

{{1491899700000 | amCalendar}}

Alates 15. aprillist on Kunstihoone galeriis avatud Krist Gruijthuijseni kureeritud näitus "Lahustumine – Raivo Puusemp dialoogis". Väliseesti kunstniku Raivo Puusempa praktika lõppakord – Rosendale’i lahustumine seda ümbritsevasse linna – võiks näida rohkem haldusreformi kui kunstilise saavutusena.

Kui kunstnik Raivo Puusemp (sündinud 1942) 1975. aastal Rosendale’i (New Yorki osariik) linnapeaks valiti, oli linnake kimpus koormava maksusüsteemi ja probleemsete munitsipaalteenustega. Rosendale’i elanikel polnud valimiste ajal ega uue linnapea ametisoleku perioodil aimugi Puusempi tegevusest kontseptuaalse kunstnikuna, tema varajasest huvist fenomenoloogia vastu ega ka tema hilisematest katsetest grupidünaamika ja ühiskondlike-poliitiliste protsessidega.

"Elasin Rosendale’ist kahe miili kaugusel ja ühel hetkel ostsin sinna endale talu. Siis pöörduti mu poole poliitika asjus. Mõtlesin natuke järele, sest ma polnud kunagi poliitikaga tegelenud. Ma polnud isegi valimas käinud. Aga mida rohkem ma selle üle mõtlesin, seda enam sain aru, et see on hea võimalus teada saada, mida teha annab," meenutas Puusemp linnapeaks saamist.

Et Puusempi tööd praeguse aja Eestis rekontekstualiseerida, on palutud viiel kaasaegsel Eesti kunstnikul (Flo Kasearu, Krõõt Juurak, Kristina Norman, Mark Raidpere ja Margit Säde) tema kunstnikupraktikaga dialoogi astuda, et uurida eemaletõmbumise ja poliitilise tegevuse ideid.

Näituse algne versioon "Raivo Puusemp – Lahustumine" on olnud väljas Project Art Centre’is, Grazer Kunstvereinis ja Utah’ Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2012–2013), kuraatoriks Krist Gruijthuijsen, kes on praegu Berliini KunstWerke Kaasaegse Kunsti Instituudi juhataja.

Näitus jääb avatuks 14. maini. Vaata ka AK kultuuriuudiste asjakohast lugu pildist avanevast videoaknast.

Raivo Puusempist:

Raivo Puusemp sündis 1942. aastal Eestis. Varajases nooruses emigreerus ta USA-sse ja alustas seal õpinguid Salt Lake Citys asuvas Utah' ülikoolis. Pärast lõpetamist 1966. aastal kolis ta New Yorki.

1969. aastaks oli Puusemp oma tegevuse sidunud Muuseumi nimelise underground-kunsti rühmitusega. Tema huvi grupidünaamika ja sotsiopoliitiliste protsesside vastu leidsid väljenduse uut tüüpi töödes, mida Puusemp hakkas nimetama "mõjuteosteks":

"Ma sain aru, et mul on sittamoodi ideid … ja enamusel neid ei ole … tundsin, et ehk võiksin ma mõjutada inimesi neile ideesid andes nii, et kui nende töö avaldatakse või eksponeeritakse või misiganes, siis sellega on ka minu teos tehtud."

Pragmaatilise idealistina ohtlikult maailmaparandamise ja manipulatsiooni vahel laveerides suundus ta poliitikasse, viies kokku mõjutamise ja kontseptuaalse lähenemise aspektid: "Tahtsin vaadata kui kaugele annab minna selle mõjutamise asjaga ja miks nii vähe kunstnikke on söandanud poliitikasse sekkuda."  

1975. aastal valiti Puusemp Rosendale Village’i linnapeaks, mis oli kimpus koormava maksusüsteemi ja probleemsete munitsipaalteenustega. Puusemp käistles olukorda kunstilises vormis poliitilise probleemina ning veenis esialgu tõrksaid Rosendale Village’i elanikke haldusüksust laiali saatma – ta võrdles avalikult Rosendale Village’i majanduslikku ja sotsiaalset olukorda sellega, mida edukaks toimimiseks tegelikult vaja oleks:

"Mõtlesin natuke järele, sest ma polnud kunagi poliitikaga tegelenud. Ma polnud isegi valimas käinud. Aga mida rohkem ma selle üle mõtlesin, seda enam sain aru, et see on hea võimalus teada saada, mida teha annab."

1976. aasta 16. märtsil korraldati laialisaatmise referendum, mis kiideti heaks ülekaaluka, kaks ühe vastu häälteenamusega. Puusempa töö oli sellega tehtud, ta oli viinud Rosendale Village´i laguneva veevarustuse- ja kanalisatsiooni, aga ka korrakaitsesüsteemi konditsiooni, mis oli vajalik selleks, et ühineda naabruses asuva suurema ja hästitoimiva Rosendale´i linnaga.

1. oktoobril 1976 astus Puusemp linnapea ametikohalt tagasi. Ta dokumenteeris laialisaatmise protsessi ajaleheväljalõikeid, kohaliku omavalitsuse koosolekute protokolle ja avalikke dokumente kogudes, ja avaldas nad lühikese kokkuvõtva brošüürina. 

"Rosendale, avalik kunstiteos (1975–1977)" allutas sisutu poliitilise mikrosüsteemi tema autori, Raivo Puusempa omalaadse esteetikaga kunstikontseptsioonile. Õige varsti pärast Rosendale Village’i omavalitsuse laialisaatmist 1977. aastal tõmbus Puusemp kunstielust tagasi ja kolis oma perega Utah’sse. 

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: