Kārlis Vērdiņš tuleb Contraga kohtuma ({{commentsTotal}})

Kārlis Vērdiņš
Kārlis Vērdiņš Autor/allikas: satori.lv

Läti kaasaegse kirjandus- ja kultuurielu üks põnevamaid luuletajaid, kriitikuid ja kirjandusteoreetikuid Kārlis Vērdiņš kohtub 13. mail kell 17 kirjandusfestivali Prima Vista raames Tartu Kirjanduse Majas vestlusringis hea tuttava Contraga. Juttu tuleb kindlasti luulest, aga ka eestlaste ja lätlaste kultuurisuhetest üldisemalt.

Üritus on inglise keeles, järeltõlkega eesti keelde.

Kārlis Vērdiņši proosaluulet võib iseloomustada kui õrna, intiimset ja elavat, mis sageli paljastab ebamugavaid tõdesid. Teda on nimetatud oma aja kõige ausamaks Läti luuletajaks. Avaldas oma esimese luuleraamatu üsna noores heas, mis tema sõnutsi on ainult hea. Seda seetõttu, et noore ea värsid tekitavad piinlikustunnet, mis innustab teda uusi värsse kirjutades rohkem pingutama. Vērdiņšit iseloomustab ka tema pidev kohalolu rahvusvahelisel tasandil.

Tema viimane luulekogu „Pieaugušie“ („Täiskasvanud“) (2015) pälvis 2016. aastal Läti kirjanduse aastaauhinna. Kirjanduskriitik Anda Baklāne on öelnud, et Vērdiņš reflekteerib oma värssides hasartselt oma kaasaega – inimeste mõttelaadi, harjumusi, traditsioone ning institutsioone. Tema intonatsioon on väljendusrikas ja uuriv. Ta on korraga südamlik, pilkav, häbitu.

Vērdiņš on lisaks kirjanikuteele valinud ka kriitiku, tõlkija ja kirjandusteoreetiku rolli, olles avaldnud mitmeid artikleid nii läti kui ka võõrkeeltes. Ta on sõnanud, et asus kriitikat kirjutama nördimusest, kuna märkas vähest huvipuudust luuleraamatute vastu. Tema eesmärk oli taasäratada inimeste tähelepanu ja näidata, kuivõrd palju head luulet ootab oma publikut. Lisaks tunneb ta aktiivselt muret nii Läti kultuuriajakirjanduse rahastamise kui ka debüütraamatute avaldisvõimaluste suhtes.

Üritus on osa kirjandusfestival Prima Vista programmist.

Toimetaja: Valner Valme



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: