28. Jazzkaart külastas 25 tuhat inimest ({{commentsTotal}})

Dianne Reeves
Dianne Reeves Autor/allikas: Jazzkaar

24.-30. aprillini väldanud 28. Tallinna rahvusvahelisel festivalil Jazzkaar sai kontsertidest, tasuta päeva sündmustest ja linnaruumiprojekti aktsioonidest osa rekordilised 25 000 inimest, neist 12 500 piletiga külalist. Lisaks Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ja Nordea Kontserdimajas toimunud enam kui 70 kontserdile, jõudis festival 12 paika üle Eesti. Jazzkaarel esines 210 muusikut 23 riigist.

 Jazzkaare kunstilisel juhil Anne Ermil oli hea meel publiku rohkuse, aga ka kõlanud muusika üle. “Kümne heitliku ilmaga kevadise päeva jooksul oli Tallinnas ja mujalgi Eestis võimalik nautida maailma parimat jazzmuusikat. Legendaarsete artistide, nagu Dianne Reeves, Steve Gadd, Han Bennink või Spyro Gyra kõrval pakkusid samaväärset elamust tipptasemel Eesti jazzmuusikud,” ütles Erm.

Populaarseimaks osutusid ja välja müüdi Dianne Reevesi, Kira Skovi & Maria Fausti, Steve Gaddi, Iyeoka ja Holler My Deari kontserdid ning galakontsert “Ella Fitzgerald 100”. Tasuta päeva lõpetanud Liisi Koiksoni kontserdil täitis 1000 inimest Vaba Lava saali viimase piirini.

Uut Eesti muusikat tõid Jazzkaarele Kristjan Randalu Limes Occidentalis, Tõnu Naissoo, Erki Pärnoja, Liisi Koikson, Maria Faust koos taani lauljatar Kira Skoviga, Siiri Sisask ja Estrada Orchestra.

Keskeale lähenev festival mõtleb ka jazzihuviliste järelkasvule. Sel aastal rõõmustas lapsi tervelt kolm publikurohket perekontserti: Tanja Mihhailova Tallinnas ja Maarja Nuut Tallinnas ning Tartus.

Festivali käigus jagati välja ka Eesti Jazziauhinnad. Tänavuse Danske Jazziauhinna võitis kitarrist Mart Soo, Noore Jazzitalendi tiitli bassist Janno Trump, Jazziedendaja tiitli fotograaf Rene Jakobson ja Aasta Jazzansambliks sai Peedu Kass Momentum.

Lisaks mitmendat aastat toimuvale jäätmete sorteerimisele, oli esimest korda koostöös Topsiringiga festivalil kasutusel panditopsisüsteem, et vähendada tekkivate plastjäätmete hulka. Nii suutsime kokku hoida mitu tuhat muidu äraviskamisele minevat topsi. 

Jazzkaar palub festivalikülastajatel vastata publiku-uuringule, et tulevikus festivali veel paremini korraldada.

28. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar arvudes:

  • 25 000 külastajat, 12 500 müüdud piletit
  • 210 muusikut 23 riigist
  • 150 vabatahtlikku
  • 97 muusikalist aktsiooni linnaruumis. Lisaks tänavale, koolidele ja ühistranspordile, jõudis linnaruumiprojekt seekord esmakordselt ka mitmesse hooldekodusse. Viru Keskuses tegutses eraldi jazzilava.
  • 99 arvustust, publikuküsitlust, intervjuud ja videolugu vabatahtlike meediatiimilt
  • 20 välisajakirjanikku, agenti ja festivalikorraldajat USAst, Suurbritanniast, Soomest, Ungarist ja Poolast.  
  • 12 kontserdipaika lisaks Tallinnale: Tartu, Pärnu, Viljandi, Türi, Narva, Elva, Otepää, Saku, Kõltsu, Rakvere, Rapla, Haapsalu
  • 3200 pilti festivali pildigaleriis

Jazzkaar 2017 piltides.
Arvustused, intervjuud, publikuküsitlused Jazzkaare kodulehel.

Jazzkaar 2017 Youtube’is.

intervjuud artistidega, linnaruumiaktsioonid.

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: